Maret-Mai Otsa-Visnjova

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
Mai-Maret Otsa-Visnjova
Mai-Maret Otsa-Visnjova Foto: Eesti korvpalliliit

22.02.1931

Kuulus N Liidu koondisse 1952-60. 1959 MM-i kuld, 1952, 1954, 1956 ja 1960 EM-i kuld ja 1958 hõbe. 1953,1955 ja 1957 rahvusvaheliste noorsoomängude kuld, 1954 ülemaailmsete üliõpilasmängude hõbe. Mängis Eesti koondises 1949-63, neljakordne N Liidu meistrivõistluste hõbe (1957-60), kuuekordne Eesti meister ja viiekordne Valgevene meister.

Maret-Mai Otsa on meie naiste korvpalli suurkuju, esimene teeneline meistersportlanna eestlannade seas üldse, kes terve kümnendi kuulus üleliidulisse koondisesse. Aga tollal oli N Liidu naiskond parim maailmas!

Kummaline mõelda, et kunagi häiris teda tema kasv ( 174 cm), praegu on õrnemast soost keskmängija limiit lähenemas kahele meetrile. Ometi oli Maika kõige naiselikum naine selles seltskonnas. Järelikult ka kõige õrnem.

1953.aastal pääses Otsa esimest korda mängima väljapoole N Liitu, Bukaresti, üliõpilasmängudele. Tollal oli rahvusvahelisi kohtumisi võrreldamatult vähem kui nüüdisajal. 1954.aastal tegi eestlanna kaasa Euroopa meistrivõistlustel Belgradis, järgmisel aastal käis Poolas ja Tšehhoslovakkias .Tõeline elamus oli 1955.aastal pääs sõprusturneele  Prantsusmaal, ka Aino Värk oli kaasas. Aasta hiljem sai tartlanna Prahast oma kolmanda Euroopa meistri tiitli.

„1959.aastal saabus minu karjääri lagi: maailmameistritiitel! Võidu eest Moskva turniiril saime preemiasõidu Hiina Rahvavabariiki, mis oli ja jääb unustamatuks.”

1960.aasta maikuul jagati TRÜ naiskonnale uut tunnustust: Maret Otsast sai teeneline meistersportlane. Ainsa naisena Eestis. Samal aastal sai temast veel Euroopa  meister.

Pikemalt saad lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“

Tagasi üles