«Olen väga emotsionaalne inimene ning eks oli ikka raske pisaraid tagasi hoida. Vaatasin esmakordselt niimoodi suurelt ekraanilt tema sõitu. Kuna oli korraldatud selle jaoks spetsiaalne üritus, siis oli tähtis, et oleksin seal kohal,» rääkis Pihla.
Samas oli veel mõned nädalad tagasi Vaultieri olümpial osalemine küsimärgi all, kuna teda segas raske põlvevigastus. «Neli nädalat tagasi oli ta olümpiale pääsemise osas lootuse kaotanud. Tänu edukale taastusravile õnnestus tal ikkagi olümpiale pääseda. Võib isegi öelda, et võistlust silmas pidades olid seetõttu ootused ja stress väiksemad,» sõnas Pihla.
Seetõttu oli Pihla sõnul elukaaslase olümpiavõit eriti magus. «Tuleb välja, et imesid ikka juhtub,» rõõmustas Pihla. «Ega ta ise ka eriti ei lootnud midagi. Ta oli õnnelik, et ta üldse olümpial starti pääses. Eks ma ikka ootasin, et äkki õnnestub kuidagi pronks kätte saada, kuid õnnestus saada isegi rohkem.»