Ene-Lille Kitsing-Jaanson

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Postimes.ee
Copy
Ene-Lille Kitsing-Jaanson
Ene-Lille Kitsing-Jaanson Foto: Eesti korvpalliliit

19.01.1934

Mängis 1952–65 Eesti koondises ja TRÜ esindusnaiskonnas, oli 1952 NL-i noortemv-tel hõbeda võitjaid. 1959 NL-i koondises maailmameistreid ja 1957 rhv noorsoofestivali võitjaid. TRÜ naiskonnas 1961 EK poolfinaliste ja 1957–60 NL-i mv-te hõbe ning Eesti koondises 1959 rahvaste spartakiaadi hõbe. 1954 NL-i sisevõistluste pronks, 1955 ja 1958 NL-i aü-te meistreid, 1953–55 NL-i üliõpilasmeistreid, 1954 Balti spartakiaadi võitjaid. Eesti mv-tel võitnud 3 kulda (1950, 1955 ja 1965), 6 hõbedat ja 1 pronksi.

Juba 1950.aastal tuli ta Eesti meistriks, tõsi, ÜSK-i naiskonna viimase varuna. Platsil midagi küll veel ei osanud, mänginud oli ju neiu alles kuus kuud. Ent tiitel oli käes. Aastal 1954, kui üleliidulised üliõpilasvõistlused peeti Kiievis, kuulus Kitsing juba põhikoosseisu. Kolm aastat hiljem arvati juba üleliidulisse koondisse, Moskvas peeti ju noorsoofestival. Krooniks olid 1959.aastal maailmameistrivõistlused, mida Noorte Hääl kajastas nii:

„Number kolm meistersportlane Ene Kitsing. Sihvakas. Lohud tema põskedes paistavad tribüünidelegi.”

Lohud põskedes jäid aastakümneteks, aga naeratus oli maailmameistril nõnda häbelik, et seda pole kohanud ühelgi tšempionil. Pärast Moskva turniiri käis eestlanna N Liidu noorsookoondisega veel Hiinas, hiljem kuhugi enam ei kutsutud. Ülikooli naiskonnas mängis Ene Kitsing-Jaanson  veel kaua, oli ta ju teistest ka pisut noorem.

Pikemalt saada lugeda raamatust: „Eesti korvpall. Portreed“

Tagasi üles