/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/02/21/2842110t1hacb2.jpg)
Cakars peab usutluse jooksul vahepalaks kolm monoloogi.
Monoloogid andekatest, võitudest ja sõidukiirusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andekatest. «Lihtne on jääda igaveseks talendiks. Meil Lätis oli üks selline, Raimis Zimelis. Kümme aastat oli talent, kuni lõpetas karjääri kolme möödalasuga Torino olümpia teatesõidus. Ei saanud temast kätte, mis temas peitus. Annaks taevas, et Eesti noortega nii ei läheks.»
Kõrgetest kohtadest. «Meie laskesuusatajad ei ole kahjuks harjunud tiitlivõistlustel kõva tulemust tegema. 30. kohale sõites ehk laskematil number 30, nagu meie räägime, tunneb ta end mugavalt, matil number 15 enam mitte. Kaks meie eakat koondislast, Indrek Tobreluts ja Roland Lessing... Trennis kõik märgid kukuvad, aga sprindis, kui on võimalus puhta laskmisega 20 sekka pääseda, põrutavad mõlemad teises tiirus kolm trahvi. Vaim vedas alt, mitte oskused.»
Sõidukiirusest: «Jah, meie naised, õigemini tüdrukud, pidanuks olema Sotšis kiiremad. Kaotasid murdmaarajal liiga palju. Aga ärme nõua neilt praegu liiga palju – rajad olid rasked, õhk hõre, õigeid suuski pole – kuid varsti küll. Kui oled 24–25 aastat vana, pead sõitma nii kiiresti, et puhta laskmise korral mahud vähemalt esikümnesse. Vanemas eas õpivad suusatama vaid üksikud.»