Sarja vahetav Kevin Korjus astub nimekasse seltskonda
Mänedžer: leping on kindel

ART Grand Prix meeskonna eelmise aasta värvides McLaren MP4-12C GT3.

FOTO: Facebook / ART Grand Prix

Kevin Korjust ei saa enam nimetada pelgalt Eesti vormelisõitjaks, sest uuel hooajal võistleb ta esmakordselt ka sportauto roolis. Mänedžeri Raivo Tamme sõnul on aeg ainuüksi vormel-1st unistamine lõpetada ning mõelda ka sellele, kuidas oleks võimalik tulevikus võidusõiduga elatist teenida.

European Le Mansi (ELMS) sarjas võistlema asuva Korjuse tänavune uus «töövahend» on 500-hobujõuline McLaren MP4-12C GT3. Sarjas sõidetakse kolmes klassis – LM GTE- ja GTC-klassi kuuluvad tänavaautode põhjal ehitatud masinad ning kõige kangemasse LMP2-klassi sportprototüübid. Raivo Tamm sõnab, et leping GTC-klassis osaleva ART Grand Prix meeskonnaga on nüüdseks kindel.

«Läheme hetkel seda teed. ELMS-sari on viimastel aastatel muutunud aina suuremaks ja seal osaleb palju tootjapoolse toega võistkondi,» põhjendab Tamm muutust. GTC-klassi autode seast võib lisaks McLarenitele leida ka selliseid mudeleid nagu Ferrari 458, Porsche 997, BMW Z4 ja Audi R8. Eelmisel hooajal näitas sarja kõiki etappe Eestiski nähtav telekanal Motors TV.

Tamm märgib, et vormelitel sõites on võimalik midagigi teenida vaid vormel-1 sarjas ja sealgi pole stardirivi tagumise otsa meeste sissetulek kuigi märkimisväärne – pigem oodatakse, et sõitja toob ise endaga kümneid miljoneid kaasa. «Reaalsus on see, et vormel-ühte jõudmiseks pead ikkagi olema imelaps nagu näiteks Daniil Kvjat,» viitab ta tänavu Toro Rosso meeskonnas kihutavale 19-aastasele venelasele. «Oleme näinud mehi, kes veel kolmekümneaastasenagi räägivad vormel-1 sarja jõudmise võimalikkusest. Seda juhtub ainult unenäos. Meil pole mõtet raisata järgmistki aastat vormelitele, kui ühel hetkel tuleb praegune samm ikkagi teha.»

Raivo Tamm: «Meil pole mõtet raisata järgmistki aastat vormelitele, kui ühel hetkel tuleb praegune samm ikkagi teha.»

Tamme sõnul on Korjus endale senise karjääri jooksul juba piisavalt nime teinud, et tiimid ise tema teenete vastu huvi tunneksid. «Ega meil tegelikult polnud endal veel otsest plaani kereautodele liikuda, kuid siis tuli pakkumine – suhteliselt taevast ja kiirelt,» lausub ta. Rahajutt on võidusõidumaailmas tavapäraselt otseste osapoolte vaheline teema, kuid nii palju on Tamm nõus avaldama, et Korjuse taseme tõttu tuldi neile hinnas umbes poole võrra vastu. «Tiim ikkagi loodab Kevinile. Kui ta ennast heast küljest näitab, siis järgmisel-ülejärgmisel aastal õnnestub ehk sõita juba ilma numbriteta või suhteliselt minimaalse raha eest.»

Elus esimest korda kereautosse istunud Korjus läbis ka äsja Estorilis peetud eratesti, mis läks Tamme sõnul hästi. «Kahe päeva kohta oli see kindlasti hea test, Kevin sai sõita nii kuival kui ka märjal rajal ning kaotus tiimikaaslasele polnud suur. Varu on veel kindlasti. Kevini jutust sain aru, et tiimikaaslane on kõva sõidumees, kellelt saab palju õppida,» sõnab Tamm. Uuesti saab Korjus McLarenit proovida aprilli esimestel päevadel, kui Paul Ricardi rajal peetakse ametlik hooajaeelne test.

ART Grand Prix teise auto rooli keerab 36-aastane mehhiklane Ricardo Gonzalez,  kes võitis 2011. aastal LMPC klassis American Le Mansi sarja ning mullu LMP2 klassis koos Martin Plowmaniga maineka Le Mansi 24 tunni sõidu. Üldarvestuses lõpetati kõrge seitsmenda kohaga. Tulevikku vaadates on Korjuselgi täiesti reaalne võimalus ELMS-sarja kaudu esimese eestlasena kuulsa Le Mansi ööpäevasõidu starti jõuda – sarja võitjatiim pälvib sinna ametliku pääsme.

ELMS-sarjas sõidetakse viis etappi, igaühe pikkus neli tundi. Võistkonda kuulub seega kaks-kolm sõitjat, kahe Korjusega autot jagama hakkava mehe – või tänapäeva võidusõidumaailma vaadates miks mitte ka naise – nimi pole praegu veel selge.

ARTi meeskonna näol on tegemist maineka tiimiga, mille omanikud on prantslased Frederic Vasseur ja Rahvusvahelise Autospordiliidu FIA presidendi Jean Todti poeg Nicolas Todt. Võistkonna ridadest on GP2 ja GP3 sarjas läbi käinud terve plejaad tänaseid ja endisi vormel-1 sõitjaid – Nico Rosberg, Lewis Hamilton, Nico Hülkenberg, Esteban Gutierrez ja Valtteri Bottas (kolm esimest võitsid ARTi autoga GP2-sarja ning Gutierrez ja Bottas GP3-sarja), lisaks veel Romain Grosjean, Pastor Maldonado, Jules Bianchi, Caterhami roolis tänavu debüteeriv Marcus Ericsson ning endise F1-piloodid Lucas di Grassi ja Sebastien Buemi.

Vormel-3 eurosarjas on ARTi auto rooli keeranud ka neljakordne maailmameister Sebastian Vettel, Adrian Sutil, Paul di Resta, Giedo van der Garde ja Kamui Kobayashi. Tänavust vormel-1 sarja stardirivi vaadates on seega mingil karjääriperioodil ARTi värvides võistelnud 22 mehest koguni 12 ehk enam kui pooled, lisaks veel neli sõitjat, kes viimastel hooaegadel kuninglikus sarjas kaasa teinud.

ELMS-sarjas leiab nimekaima mehe aga hoopis tiimiomanike lehelt – üheksakordse autoralli maailmameistri Sebastien Loebi võistkond jooksutab LMP2-klassis ühte Oreca-Nissanit ning n-ö Korjuse klassis ehk GTCs Audi R8t. LMP2-klassis võistlevad näiteks ka endised vormel-1 sõitjad, austerlane Christian Klien ja hindu Karun Chandhok. LM GTE klassi osalejate seas on vahest huvitavaim nimi Fabien Barthez – tänaseks 42-aastane prantslane oli kuni 2007. aastani tippjalgpallur, mängides muuhulgas Marseille, AS Monaco ja Manchester Unitedi ridades.

GTC-klassis teeb aga nimekaima sõitjana kaasa endine vormel-1 sõitja Jan Magnussen. 25 korda vormel-1 sarjas startinud taanlane on osalenud alates 1999. aastast Le Mansi 24 tunni sõidul ning selle oma klassis neli korda võitnud, tema poeg Kevin Magnussen sõlmis aga tänavuseks hooajaks lepingu McLareni vormel-1 võistkonnaga. Samuti on üheks Korjuse otseseks konkurendiks 1998. aasta Le Mansi 24 tunni sõidu võitja Stephane Ortelli, kes sõidab SMP Racingu Ferraril.

Tamme sõnul on Korjuse ja tema enda kui mänedžeri unistustes vormel-1 kõrval alati figureerinud ka Saksamaa turismiautode sari DTM. «Tasub märkida, et ELMSist on nii mõnigi mees ka DTMi siirdunud,» lausub ta. ELMS-sarja viis etappi peetakse nimekatel ringradadel – alustatakse 18.-19. aprillil Inglismaal Silverstone’is, jätkatakse Imolas, Austrias Red Bull Ringil, Prantsusmaal Paul Ricardi rajal ja hooaeg lõpetatakse oktoobris Estorilis.

Vormelitele Korjus siiski mõistagi lõplikult selga ei pööra ning Tamme sõnul on olemas esialgne kokkulepe, et eestlane saab kaasa teha paaril GP3 sarja etapil – seda Koiraneni meeskonnas, kelle värvides ta ka mullu samas sarjas võistles. Samuti on Tamme sõnul vähemalt praegu kindel plaan osaleda traditsioonilisel aastat lõpetaval Macau vormel-3 sõidul, kus Korjust on seni saatnud suur ebaõnn.

«Üks GP3 etapp on kindlasti paigas, teise puhul võib segada vaid see, et ELMSi etapp toimub samal ajal. Meil oli tegelikult ka tänavuseks üks päris hea pakkumine GP3-sarja – Statuse tiim, kellel pole mitu aastat head sõitjat olnud, küsis meilt kogu eelarvest vaid paarkümmend protsenti,» avaldab Tamm. Pilku mullusesse hooaja lõpptabelisse heites pole siiski raske mõista, miks sellest pakkumisest otsustati loobuda – Statuse autod tiksusid võistlejaterivi lõpus.

Küsides Tammelt, milline hetk või hooaeg võis saada Korjuse vormel-1 teekonna suhtes pöördeliseks, nõustub ta pakkumisega, et see võis olla 2012. aasta märtsis, kui Lotuse tiimipealik Eric Boullier käis isiklikult Tallinnas, lootes leida Eesti riigilt samasugust toetust nagu seda on oma mootorisportlastele jaganud paljud teised riigid. Paraku jäi loodetud rahasüst tulemata, kuid Tamm rõhutab, et tegu oli siiski paljude eri asjaolude kokkulangemisega.

«Üks iva on kindlasti seal, et Eesti riigil polnud huvi. Kuid kui aus olla, siis ka Kevini järgnev hooaeg oli selline, kus ta tegi ise väikeseid vigu ning õnne polnud samuti. Tol hetkel oli see teeots üsna lähedal – kui absoluutselt kõik oleks siis õigesti läinud, oleks võib-olla Kevin praegu Kimi Räikköneni asemel Lotuses koha saanud,» arutleb Tamm võimaliku ideaalstsenaariumi üle.

ELMS-sarja esialgne võistluskalender:

18.-19. aprill – Silverstone (Suurbritannia)

17.-18. mai – Imola (Itaalia)

19.-20. juuli – Red Bull Ring (Austria)

13.-14. september – Paul Ricard (Prantsusmaa)

18.-19. oktoober – Estoril (Portugal)

Tagasi üles