Maailma parim MM-tiitlita meeskond võitleb iseenda egoga

Hollandi jalgpallikoondise peatreener Bert van Marwijk (keskel halli peaga) peab staarid kahe jalaga maa peal hoidma. Foto: AFP/SCANPIX

Kui keegi kuuleb jalgpalliga seoses Hollandi nime, mõeldakse: «Jah, muidugi, see kõva sats. Mis aastal nad maailmameistriks tulidki? Aga oota, nad polegi ju tulnud.»
 

Hollandit võib julgelt pidada maailma parimaks meeskonnaks, kes pole iial MM-tiitlit võitnud. Kuigi Hispaania fännid vaidlevad arusaadaval põhjusel vastu – jah, praegu paistavad hispaanlased kõigist võimsamad –, tasuks esmalt heita pilk ajalukku.

Holland oli maailma mõistes pikka aega üsna nähtamatu, kuni 1970ndatel tõusti ühtäkki suurde mängu. Holland tutvustas maailmale «totaalset jalgpalli» (hollandi keeles Totaalvoetbal – toim), mis muutis jalgpallitaktika ajalugu.

Pilvedesse ei tohi tõusta

Amsterdam Ajaxi leiutatud ning rahvusesinduse peatreeneri Rinus Michelsi kasutusele võetud stiil põhines lühidalt sellel, et enam ei hoitud kümne küünega kinni mängujoonisest, vaid olenevalt situatsioonist vahetasid eri positsioonide pallurid väljakul kohti. Ometi ei suutnud Holland kaunist mängu enda kasuks pöörata ja 1974. ja 1978. aasta MM-finaalis tuli alla vanduda vastavalt Saksamaale ja Argentinale.

Pärast Johan Cruijfi ja Co lõpetamist valitses hollandlaste leeris mõõn, kuni uuesti kerkiti esile 80ndate lõpus, kust pärineb ka nende ainuke suur tiitlivõit rahvusvaheliselt areenilt, 1988. aastal võidetud EM-karikas. Sealt alates on hollandlased püsinud ala tipus, kuid märkimisväärset edu pole õnnestunud korrata.

Erinevalt mõnest muust koondisest on EMil alati jõutud alagrupist edasi, kuid mitte kaugemale kui poolfinaali. MMil on parimaks tulemuseks jäänud 4. koht 1998. aastal. Räägitakse, et staaridest kubisevale Hollandile teevad karuteene vastuolud tiimis.

Eredaimaks näiteks on 2002. aasta MM-valikturniir. Mäletatavasti oli Holland eesotsas esimese järgu staaride Frank de Boeri, Mark Overmarsi ja Patrick Kluivertiga hädas isegi Eesti koondisega.

Veel 82. minutil oli Eesti Andres Operi ja Indrek Zelinski tabamustest ees 2:1, kuid pidi lõpuminuteil alla vanduma 2:4. Napp võit eestlaste üle hollandlasi ei aidanud, lõpuks jäid nad Portugali ja Iirimaa järel valikgrupis kolmandaks, mis nurjas pääsu MMile. Liiga palju egosid lihtsalt ei mahtunud platsile ära.

Selle MMi eel tundub kõik teisiti. Eelkäijatest vähem nimekas treener Bert van Marwijk on loonud näiliselt suurepärase sisekliima. Osa arvab ka, et praegune koondis on Hollandi kõigi aegade andekaim. Näiteks tänavuse Meistrite liiga finaalis mängisid esimest viiulit Milano Interi poolkaitsja Wesley Sneijder ja Müncheni Bayerni ääreründaja Arjen Robben.

Kui tihtipeale isekuses süüdistatavad staarid eesotsas Robbeniga suudavad isikliku säramissoovi tiimi edule ohverdada ega tõuse alagrupi võimalikust purustusest pilvedesse, suudab Holland jõuda väga kaugele.

Kui mitte, variseb nende unistus üsna kesise kaitseliini «abiga» taas liiga vara koost. Vähemalt sõnades ollakse tegudeks valmis. «Meid kõiki ühendab üks eesmärk: tahame võita maailmameistrivõistlusi!» on Sneijder kinnitanud.

Taani maadleb vigastustega

Hollandlased kohtuvad esmalt vigastustest räsitud Taaniga. Taanlaste peatreener Morten Olsen näiteks nimetas koosseisu kolm meest, kes tegelikult pole terved.

Esiväravavaht Thomas Sørensen on hädas valutava küünarnukiga, esiründaja Nic­k­las Bendtner kubemelihasevenitusega ja põhikaitseliini kuuluv Simon Kjær haige põlvega.
1992. aasta Euroopa meistrid on enesekindlad, kuid arvavad, et nende alagrupp, kuhu kuuluvad peale Hollandi veel Jaapan ja Kamerun, on keeruline.

«Siin grupis kohtuvad paljud erinevad stiilid eri kontinentidelt, mis iseenesest on väga põnev,» arvas Olsen, kelle tiim edestas valikturniiril Portugali, Rootsit ja Ungarit.

«Hollandi jalgpalli teame me hästi ja on ilmselge, et nemad on favoriidid. Teised kolm peavad allesjäänud edasipääsukoha eest võitlema.»

Kameruni jalgpallikoondist on juba aastaid peetud üheks Aafrika parematest. 2000. aasta olümpiamängude kuldne meeskond pole aga suutnud oma potentsiaali ära kasutada.

Aafrika meistrivõistlused aasta alguses neil ebaõnnestusid ja ka MM-finaalturniiri eel näivad asjad lonkavat. Rahvusesinduse suurim staar Samuel Eto’o ähvardas koguni loobuda, sest teda pahandas endise koondislase Roger Milla kriitika tema aadressil.

Milla rääkis, et Eto’o on küll klubide eest ilusaid mänge näidanud, aga koondisega mängides mitte. «Kas mul üldse tasub MMile minna?» nurises Eto’o. Samas usutakse, et Kamerun on võimeline suurteks tegudeks. «Heal päeval võib Kamerun alistada kõik vastased. Iseasi on see, kas nad suudavad end kokku võtta,» arutles Nigeeria legend Jay Jay Okocha.

Alagrupi küsimärk on Jaapani kohal. Tõusva päikese maa pallurid teavad, et nad on autsaiderid, kuid see ei takista neid püstitamast suuri eesmärke.

«Arvan, et parem on seada sihiks MM-tiitel, kui poolfinaali koht,» sõnas Moskva CSKA staar Keisuke Honda. «Kõik meie vastased on meist eeldatavalt tugevamad, kuid ka meil on šanss.»

JALGPALLI MM

E-alagrupp: Holland (FIFA edetabeli 4. koht), Taani
(36. koht), Kamerun (19. koht), Jaapan (45. koht)

E-alagrupi ajakava:

•    I voor: 14. juunil kl 14.30 Holland – Taani, 14. juunil kl 17.00 Jaapan – Kamerun

•    II voor: 19. juunil kl 14.30 Holland – Jaapan, 19. juunil kl 21.30 Kamerun – Taani

•    III voor: 24. juunil kl 21.30 Taani – Jaapan, 24. juunil kl 21.30 Kamerun – Holland