Õige jalats tagab lapsele mõnusa elu

SEB 28. Tartu Jooksumaraton. Elva lastejooksu start Tartumaa Tervisespordikeskuses. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kui olete lapsele ostnud ebasobivad spordijalatsid, võib ta teie ilmselt teadmatusesttingitud väära otsust valusalt tunda halvimal juhul kogu ülejäänud elu, manitseb sporditarvete firma Asics esindaja Eestis Aivo Liiv.

Siin on tema soovitused, kuidas tagada lastele kindel ja valutu jalgealune.

Millise jalaga on teie laps?

Statistika näitab, et täiskasvanutest on 25–30 protsenti neid, kelle jalad ei põhjusta treenides probleeme.

Kuni 50 protsenti on neid, kelle jalavõlv langeb liiga madalale ja selle tagajärjel vajub hüppeliiges sissepoole.

Ligikaudu 20–25 protsenti on neid, kelle jalg on liiga jäik, mistõttu jalakaar ei anna piisavalt järele ega summuta põrutust põlvedele ja puusale.

Kuidas jalaprobleemi ära tunda?

Kui lapsel tikuvad seistes põlved sissepoole minema, siis on tal ilmselt madal jalavõlv.

Lapse kolmanda-neljanda eluaastani tundub sageli, et tal ongi madal jalavõlv. Kuid see võib olla tingitud jalatalla alusest rasvapadjast, mis alles hakkab tasapisi kaduma.

Kui lapse kannakõõlused kipuvad liiga sissepoole viltu vajuma.

Mida ette võtta?

Kui viieaastasel lapsel on kannakõõlused tugevasti sissepoole vajunud ja jalavõlv madal, tasub talle soetada spordijalatsid, millel on sisetoed ehk kiilud. Need aitavad lapse liikumist ja elu mõnusamaks teha.

Kuni 12. eluaastani areneb jalg väga jõudsalt. Sisetoed jaotavad jalale langevat koormust nii, et see kulutab jalga vähem ning kõõlused ja jalasidemed saavad paremini välja areneda.

Millised jalatsid soetada?

Vanemad teevad sageli lapsele karuteene, kui vaatavad talle spordijalatsit otsides ainult selle odavat hinda. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas jalanõu lapse jalga toetab. Kui jala eripära mitte arvestada ning lapse treeningukoormused lähevad suuremaks nii funktsionaalses kui ka mehaanilises mõttes, võib peagi tekkida vajadus ortopeedi juurde minna. Ortopeedi määratud sisetallad võivad tihtipeale maksta rohkem kui jooksusussid.

Kindlasti peavad tehniliselt läbimõeldud jalanõud olema neil lastel, kes teevad tõsiselt sporti – mitte ainult ei jookse, vaid mängivad ka näiteks korv- ja võrkpalli.

Mis siis saab, kui jalaprobleemi eirata?

Tekib oht, et halvimal juhul juba 20. eluaastatest, paremal juhul mõni aeg hiljem tekivad alaseljavalud, samuti põlve- ja puusavalud. Need, kes üritavad siis valu trotsides ikkagi sporti teha, süvendavad sellega alajäsemete vaevusi veelgi. Liigesed kuluvad surve all märkimisväärselt ning kõõluste ja kudede verevarustus halveneb. Tagajärjed on tihti sellised, mida rohtudeta leevendada on üpris keeruline. Sedasi kaob paratamatult võimalus olla aktiivne ka kõrges eas.