Reedel Poolas Sopotis algavale sisekergejõustiku MMile sõitval kahel Eesti sportlasel on erinevad eesmärgid – 400 m jooksja Marek Niit peab juba eeljooksu enda jaoks finaaliks ning peab õnnestumiseks esimesest ringist edasi pääsemist. Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko soovib aga igal juhul jõuda kaheksa lõppvõistlusel osaleja hulka.
Tänavusel sisehooajal on neli naist suutnud ületada kõrguse kaks meetrit. Iljuštšenko asub Tartus hüpatud 1.92ga maailma hooaja edetabelis 19. kohal. Kogenud sportlane on veendunud, et MMil lõppvõistlusele pääsemiseks tuleb ületada kõrgemal asuv latt.
«Usun, et olen võimeline hüppama 1.95, ning arvan, et sellest piisab ka edasipääsuks,» rääkis aasta tagasi Göteborgi sise-EMil 4. koha saanud Iljuštšenko. «Vaatasin just hooaja edetabelit – tänavuse talve tase on väga kõrge.» Sisetingimustes peetavatel tiitlivõistlustel pääseb lõppvõistlusele kaheksa paremat.
Iljuštšenko valmistus MMiks enda jaoks harjumuspärases rütmis – lisaks treenimisele käis ta igapäevaselt tööl. Sopotis toimuva võistluse ajaks võtab ta lihtsalt mõned vabad päevad. Vaatamata sellele märkis ta, et ettevalmistus möödus tõrgeteta.
«Vahepeal oli seljaga väikeseid probleeme, kuid see ei seganud harjutamist. Tean, et olen korralikult treeninud,» lausus Iljuštšenko. «Magada ja puhata võiks muidugi alati rohkem, kuid sõidan kolmapäeval võistluspaika ja seega jääb mul seal paar päeva veel valmistumiseks.» Naiste kõrgushüppe eelvõistlus avab reedel Eesti aja järgi kell 11 kogu võistluse programmi. Lõppvõistlus peetakse laupäeval.
Iljuštšenko jaoks polnud midagi uut selles, et enamiku harjutuskordi pidi ta töötama üksinda. Treeningul filmis ta oma tegemised üles ja läkitas Saksamaal asuvale treenerile Gaspar Eprole ning hiljem analüüsiti tehtut arvuti vahendusel. Võistluste ajaks sõitis Epro siiski kohale ja pärast veebruari viimasel nädalavahetusel peetud Eesti meistrivõistlusi tehti koos ka mõned treeningud.
«Ettevalmistuse süsteem on mul juba aastaid sarnane, kuid mõistagi lisanduvad ka mõned uued harjutused ja muutuvad koormused,» märkis ta. «Arengut ootan eelkõige tehnika ja hüppetunde arvelt. Kui ma suudan hüppe ajal mõelda, mida pean tegema, tulevad asjad hästi välja, paraku suudan ma seda harva. Varu näen ka plahvatuslikkuse tõstmises.»
Treeningute põhjal ei osanud Iljuštšenko oma vormi hinnata. Harjutuskordade ajal ei pane ta latti kõrgemale kui 1.80 ning tema enda sõnul erinevad treeningutel ja võistluses tehtud hüpped nagu öö ja päev. «Praegu on mul koormused all ja seepärast raske hüpata. Võistluses peaks kõik olema teisiti.»
Niit saabus Eestisse veebruaris enne Eesti meistrivõistlusi ning kurtis võisteldes, et jalgades pole teravust. Nüüd on ta saanud kaks nädalat aklimatiseeruda ja seisund olevat tublisti paranenud.
«Enesetunne on väga hea, kuid päris maksimaalne teravus pole jalgades taastunud – olen tänavu tundnud ka paremat tunnet,» nentis ta ja lisas, et treenis Tallinnas Lasnamäe spordihallis USAst kaasa antud treeninguplaanide kohaselt. «Päris selget ettekujutust mul endast pole. Sopotis on teistsugune, veidike kiirem rajakate ja kogu ring vetrub, nagu olen USAs harjunud.»
400 m eeljooksud peetakse samuti reede ennelõunal, juhul kui Niidul õnnestub edasi pääseda, joostakse õhtul teine ring. «Kaks korda päevas jooksmine pole minu jaoks probleem, sellist kogemust on mul juba päris palju.»