Keity Meier, kes on ainsa eestlasena saavutanud Euroopa meistrivõistluste etapivõidu mototraielis ja seda vaid 17-aastaselt, asub peagi teele Hispaania treeninglaagrisse, et valmistuda tõsiselt käesoleva aasta traieli Euroopa meistrivõistlusteks.
Traielisõitja Keity Meier stardib Euroopa meistrivõistlustel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapal, mis oli juba nõukogude ajal üks suurimaid traielikeskusi ja on seda ka praegu, elav 19aastane Keity Meier on tänaseni Baltikumi ainus aktiivne naistraielisõitja. Keity alustas alaga tegelemist 2010. aasta varakevadel, olles vaid 14-aastane. Samal aastal sai ta juba ka esimesed võistluskogemused.
«Eks ma olen alati olnud huvitatud mootorratastest ja mul oli Hiinas toodetud tsikkel, millega metsavahel sai sõidetud. Lisaks oli mu sõbral krossitsikkel, millega sõitsin rajal. Ilmar Kald, kes oli tollel ajal minu muusikakooli õpetaja ja direktor, teadis, et mulle tsiklid meeldivad, kutsus mind traielit vaatama. Läksin ja sain ka tsiklit proovida.
Alguses oli väga-väga veider. Kõik, lenkstangi asetus ja mootorratta ehitus, oli nii veider. Lausa ebamugav oli alguses traielitsikliga sõita. Ja siis sõitsin ka teisel päeval, kuna seal toimus koolitus ja treening Soomest pärit treeneri Sakari Sipponeniga, kes mind juhendas,» meenutab Meier.
«Sattusin õigete inimeste juurde, kes on tõsised traielifanaatikud ja nemad tekitasidki minus traieli vastu sellise «sädeme», kui nii võib öelda. Asi hakkas aina rohkem huvitama ja siis Toomas Gutmann kutsus mind veel trenni ja laenas tsiklit, et saaksin proovida. Toomasest sai minu esimene n-ö treener, kellega tegime rasket trenni nii Eestis kui ka Soomes koostöös Sakariga. Ja sealt see edasi läks, läksime võistlustele ja sõitsime ning terve suvi oli traielit täis ja see oli mulle väga meeltmööda.»
Esimene eestlane, kes traielis EM-etapi võitnud
Olles Eestis ja Baltikumis ainus naissõitja, pidi ta võistlema koos meestega. Balti meistrivõistlustel sai ta kokkuvõttes klassivõidu ning Eesti ja Läti meistrivõistlustelt väga tubli 2. koha. Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon tunnustas hooaja lõpus noore tüdruku saavutusi tiitliga «Parim uustulnuk 2010».
2011. hooajal siirdus Meier juba järgmisesse ning oluliselt tugevamasse võistlusklassi, kus endiselt vastasteks pikaajaliste kogemustega meessportlased. Vastavalt sellele seati ka treeningkava. Õige harjutamine ja osalemine mitmetes treeninglaagrites andsid talle 2011. aasta kokkuvõttes Balti meistrivõistluste arvestuses 2. ja Läti meistrivõistlustel 3. koha.
2012. aastal tegi Meier ajalugu kogu Eesti motospordis. Nimelt osales ta esimese Eesti sportlasena läbi ajaloo Euroopa meistrivõistluste etapil Hollandis Zelhemis, kus saavutas naiste klassis «Woman International» klassivõidu ja temast sai esimene Eesti sportlane, kes on saavutanud Euroopa meistrivõistluste etapivõidu mototraielis.
Hooaja saavutused leidsid taaskord tunnustamist Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni poolt ja seekord koguni «Aasta parima naismotosportlase» tiitliga. Meier tunnistati ka 2012. aasta Lääne-Virumaa «Aasta noorsportlaseks» neidude kategoorias.
Põnev treeninglaager Hispaanias ootamas
2012. aastal alanud koostöö Hispaanias asuva traielikooliga jätkub ka tänavu ja Meier treenib 17.-27. märtsil Malagas. Sealne koostöö treeneritega võib paika panna tema lähituleviku plaanid. «Hispaanias on maastik, mida näen tihti unes, kus tsikliga sõidan. Seega on seal traielisõitjate paradiis. Sealne treening annab julgust, oskusi ja radade mõistmist. Eriti julgust, sest seal on nõlvad, kivid, kaljunukid, mida meil siin ei ole. Eestis ei saa palju asju teha, seega siin peame me ise võimalusi ehitama, et sõita. Hispaanias on aga need võimalused looduse poolt kätte antud,» räägib Meier.
«Treenerite Roberto Weinbergi ja Antonio Osunaga algas koostöö aastal 2012. Nad on ise endised sõitjad ja hetkel treenivad nad mitmeid sõitjaid üle maailma. Ameerikast käib seal näiteks treenimas Patrick Smage, kes minuarust on geenius tsikli peal. Võrreldes Põhjamaade treeneritega, näiteks Sakariga, on Roberto ja Antonio õpetamistehnikad täiesti teistsugused. Kogu treening näeb teistsugune välja ja ka stiil on erinev. Tore on kogeda erinevaid koolkondi.
Samas nõuavad mõlemad palju. Sakari otsib rohkem nn täiuslikkust ehk siis tähtis on kurvitehnika ja «vana kooli» teadmised. Kui neid ei oska, siis on üldse raske traielit sõita. Hispaanlased sõidavad rohkem «uut» stiili, kus toimub tsikli hüpitamine ja paigutamine ning takistustele lähenemine. Hetkel on selle «uue» stiiliga üldse nii, et ma nüüd ei teagi, kuidas Hispaanias trenn välja näeb, kuna eelmisel aastal tuli traielis kasutusele uus reeglistik nimega «Non Stop» ehk siis peatuda ei tohi ja võistleja peab olema pidevalt liikumises. Seega olen kindel, et tulevases trennis on palju asju teistmoodi, kui eelmine kord Hispaanias.»
Tihe võistluskalender ja uus tsikkel
Otse Malaga laagrist sõidetakse Euroopa meistrivõistluste esimesele etapile, mis toimub 29.-30. märtsil Pietramuratas Itaalias. Juulis ja augustis osaleb Meier ülejäänutel EM-etappidel. Lisaks osaleb ta naiste traieli Põhjamaade meistrivõistlustel Rootsis ja Eesti meistrivõistluste etappidel. Mai teisel nädalal toimub lisaks treeninglaager eelpool mainitud Soome treeneri Sakari Sipponeni juhtimisel.
«Prioriteet on kaasa teha kõik Euroopa meistrivõistluste etapid ja anda seal endast parim. Tiitlist hetkel ei unista, kuna eesotsas on siiski suured tegijad. Aga kes ei ürita, see ei saa. Pigem on koht esimese kuue seas sihikul ja oleksin sellega väga rahul. Seega üritan võimalikult palju keskenduda õigele treeningule ja rahulikule mõttetööle ning anda endast parim,» räägib Meier.
Eelmisel hooajal kasutusele võetud võistlusformaat tingis aga tsiklivahetuse. Uue tsikliga pole Meier veel sõitnud ja see võetakse Hispaanias tehasest peale, kui laagrisse sõidetakse. «Keity on eelnevatel aastatel sõitnud 125cc kubatuurilise rattaga. Trial on selles mõttes spetsiifiline ala, et põhioskuste omandamisel ehk siis vundamendi ehitamisel ei ole soovitav kasutada võimsat mootorit, sest mida nõrgem on mootor, seda rohkem peab sõitja kehaga tööd tegema. Keha töö koos tsikli ja tasakaalu tunnetusega on traielis ülitähtis.
2013. aastast muudeti rahvusvaheliste võistluste reglementi ning võistlused viiakse läbi Non-Stop formaadis, ehk siis võistleja peab võistluskatsel olema pidevas liikumises. Puudub võimalus enne ületatavat takistust peatuda ning keskenduda. Sellise muutusega tekkis vajadus mootori rahulikumaks ja jõulisemaks käitumiseks madalatel pööretel. Keity arengutase võimaldab üleminekut 250cc kubatuurilisele mootorrattale ning kõiki poolt- ja vastuargumente kaaludes, samuti Soome spetsialistidega konsulteerides otsustasime hooajaks 2014 üle minna 250cc Sherco Triali mootorrattale,» põhjendab tsikli vahetust Toomas Gutmann.
Hea tulemuse taga on tugev meeskond ja head toetajad
Meieri arengut ja võistlemist on toetanud läbi aja ja aitavad ka edaspidi samad mehed. Toomas Gutmann, kes on Keity esimene treener, aitas uut tsiklit valida. Eesti kõige parem traielisõitja Jaak Burk on Meieri minder ehk maakeeli rajal abistaja-juhendaja-nõuandja ja ühtlasi ka mehaanik. Henry Kraus on võistlusratta Sherco maaletooja ning Ilmar Kald on meeskonna asjaajaja, kes suhtleb sponsoritega, tegeleb logistika, reklaami ja teiste teemadega: «Kuna mina tõmbasin Keity traielimaailma, siis olen võtnud kohustuse viia ta EMile. Eks näis, mis pärast seda saab!»
Keity Meieri tänavused sponsorid ja toetajad on Sherco maaletooja, Tapa Vallavalitsus, Tapa autokool, Remondi apteek, Tapa Mill, Bahco tööriistad, Motohoov, GRO õlid, Eesti Kultuurkapital, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, koduklubi TC Panter. Lisaks väiksemad toetajad, Facebooki kaudu toetajad, treenerid ja treeningkaaslased, kool ja õpetajad ning otseloomulikult vanemad.