Taaramäe avaldas verepassi näidud

Rein Taaramäel pole vähimatki põhjust bioloogilise ehk verepassi näite varjata. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Profirattur Rein Taaramäe kinnitas, et sport on tänapäeval puhtam kui kunagi varem, ja tegi oma vereandmed avalikuks

Profirattur Rein Taaramäed teeb kurvaks kära Eesti endiste tippsuusatajate ümber ning sellest johtuv arusaam: niikuinii tarvitavad kõik keelatud aineid. «Sport on puhtam kui kunagi varem. Nii Eestis kui maailmas,» kinnitab Taaramäe ning palub avaldada oma bioloogilises passis olevad verenäidud. «Mul ei ole midagi varjata. Kui verenäidud oleks avalikud, poleks ka manipuleerimist.»

Ühel hetkel sai Taaramäel mõõt täis. Siis, kui ETV saates «Pealtnägija» tuli jutuks suusatajate, ka kolme eestlase võimalik dopingutarvitamine aastatel 2001–2006.

«Ühiskonnale jääb mulje, et tippsport on räpane. Publik võtab omaks arvamuse, et niikuinii panevad kõik pilli, sest teistviisi ei saa,» räägib Taaramäe pahaselt. «Spordi maine on Eestis niigi madal, aga nüüd tambitakse seda veelgi enam mutta.»

Räpased ajad on möödas

Taaramäe tõdeb, et ta ei tea, mis toimus aastaid tagasi suusatamises, kuid rattaspordis oli tõesti eelmisel-üle-eelmisel kümnendil brutaalne ajastu, mil väga paljud kasutasid dopingut ning mängisid verenäitudega. «Räägiti, kuidas profitiimid ei tahtnud palgata heade verenäitajatega amatööre, sest neid polnud võimalik tuunida.»

Räpased ajad on möödanik, kinnitab Taaramäe. «Rattaspordis kindlasti, kuid ilmselt ka suusatamises. Usun, et nii puhas pole sport iial olnud nagu praegu. Mina jõudsin profileeri, kui kõige hullemad afäärid lõppesid ning üleüldisele dopingutarvitamisele tõmmati käsipidur peale.»

Et pilt oleks selge, printis Taaramäe välja kõik aastate jooksul bioloogilisse passi kantud vereandmed ja saatis Postimehele avaldamiseks. «Mis delikaatsed isikuandmed! Mul pole ju midagi varjata. Tahan näidata, et minu verepilt on stabiilne, kõikumised puuduvad ning selleks, et edukalt võidu sõita, ei pea punaliblesid olema erakordselt palju, ülemise piiri lähedal. Hea, kui mõni spetsialist andmeid kommenteeriks.»

Peet ja liha ei aidanud

Postimees saatis Taaramäe näidud PERHi hematoloogiakeskuse juhatajale doktor Iige Viigimaale, kes andis lühida ja selge vastuse: «Rein Taaramäe verenäidud on tavapärase kõikumisega ja normi piires.»

Taaramäe leiab, et bioloogilised passid võiksid olla avalikud, sest nii väheneks võimalus verenäitudega petta, ebanormaalsed kõikumised oleks näha. «Mõned rattameeskonnad on andmeid avaldanud, aga osaliselt. Näiteks Sky tiim riputas kõigile vaatamiseks välja paljude oma tiimiliikmete võimsusnäitajad, vatid, aga ässade omi mitte.»

Oma verenäitajaid kommenteerides tõdeb Taaramäe, et vere hemoglobiinisisaldust, mis tippsuusatajatel on 17,0 kandis, nagu räägiti rootsi filmis «Blood Race II», tema üles ei saa. «Nooruses soovitati mul palju peeti ja punast liha süüa, aga ei midagi. Lõpuks loobusin ka rauatablettide manustamisest, sest neist polnud mingit kasu.»

Parimal juhul sai Taaramäe hemoglobiininäiduks 15,1. «Olin sel hetkel värskust täis ja tippvormis. Juunis puhkasin, siis ehitasin pikkade treeningutega põhja alla ning seejärel andsin viimse lihvi. Võitsin selle verega Hispaania velotuuril etapi, minek oli võimas.»

Madalaimad näidud, alla 14 ühiku, näitavat Taaramäel väsimust. «Pikk velotuur on selja taga ning organism täiesti tühi.»

Rein Taaramäe verenäidud:

HCT    HGB   %RETS

42,3     14,3     0,98     28.11.2007

42,9     14,6     0,84

40,1     14,3     0,75

41,2     14,3     1,07

44,9     15,3     0,85

42,3     14,3     0,87

41,5     14,3     0,95

43,0     14,6     0,71

42,7     14,3     0,86

45,3     15,1     0,70

40,9     14,0     0,98

41,5     14,1     0,87

41,6     14,2     0,74

44,0     15,0     1,03

43,2     14,3     0,65

42,9     14,9     0,91

44,8     14,9     1,11

43,0     14,5     0,89

40,5     14,3     0,96

39,7     13,6     1,06

44,2     14,8     0,88

42,7     14,6     0,92

40,5     13,7     0,81

42,9     14,5     0,80

41,6     14,3     0,88

41,2     14,0     0,78

41,3     13,7     0,94

38,7     13,1     0,96

40,6     13,8     1,02

41,8     14,2     1,04

40,8     14,5     0,84     10.10.2013

HCT – hemotokrit. Vererakkude osa vere üldmahust.

HGB – hemoglobiin. Punastes verelibledes riglev valk (hingamispigment), mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

%RETS – reikulotsüüt. Arenev ehk noor punavererakk.

Mae: verenäite vaadaku spetsialistid

Endine suusaäss Jaak Mae arvas, et verenäitude avalikustamine peaks olema sportlase otsustada. «Ma ei usu, et arvude väljapanek midagi aitab. Meil on olemas alaliidu meditsiinispetsialistid ja Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur. Las nemad vaatavad andmeid ja teevad järeldusi.»

Mae arvates on igaühe enda asi, kas ta tervisenäitajad ja seisund on avalik või mitte. «Kui keegi tahab andmeid kõigile näidata, siis näidaku, aga see ei saa olla kohustuslik. Asjatundjad vaadaku, aga tavainimene, kes andmeid tõlgendada ei oska, hakkab pigem spekuleerima ja arvama. Ka ei aita rivaali verenäitude nägemine sportlasi vähimalgi moel ja kellel olekski aega neid uurida.»

Enda verenäitude kohta ütleb Mae, et neid, mille kohta on tal andmed olemas, võib lasta rahulikult spetsialistidel kommenteerida. «Asi läheks käest, kui igaüks hakkaks tegema järeldusi, teadmata, et mul oli karjääri lõpus eriluba kõrgemateks verenäitudeks, sest geneetiliselt on mu veres rohkem hemoglobiini.» PM

Kolme Eesti suusataja verenäidud koos spetsialisti kommentaariga

Rootsi riikliku telekanali SVT veebilehelt võib leida materjalid, mis olid uuriva ajakirjanduse grupil «Uppdrag granskning» aluseks filmi «Blood Race II» väntamisel. Üks PDF-fail (pildil) kannab pealkirja «Blodvärden från tre estniska åkare» ehk tegu on kolme Eesti suusataja verenäitudega, mille siinkohal avaldame.

Postimees palus andmeid kommenteerida PERHi hematoloogiakeskuse juhatajal doktor Iige Viigimaal ja sai vastuse e-posti teel.

«Kui isik 1 on naine, siis tema hemoglobiin (Hgb) on kahel korral normist oluliselt kõrgem ja kahel korral normi ülemisel piiril. Hematokrit (Hct, vererakkude ja plasma suhe) on samal ajal samuti tõusnud, kuid jääb referentsväärtuse vahemikku. Kui isik on mees, siis jäävad näidud normi piiridesse. Hakkab silma näitude oluline kõikumine jälgitud perioodil.

Isikute 2 ja 3 (mehed) puhul on näidud suhteliselt kõrged, jäävad normi vahemikku, kuigi on mitmel korral ülemisel piiril.

Kõikidel isikutel on retikulotsüütide ehk noorte punavererakkude (Rets) arv normi piires: pole märke vereloome supressioonist või liigsest aktiivsusest.

Referentsväärtuste piirid on laboritel erinevad (ka Eestis), lisaks võib esineda väike laboratoorne viga. Seetõttu tuleb piiri lähedal paiknevaid näitajaid interpreteerida teatud mööndustega.

Praktilises töös ei tehta järeldusi nii väheste andmete põhjal. Vereanalüüsis on veel mitmeid näitajaid, mida samal ajal hinnatakse. Lisaks küsitletakse inimest praeguste ja varem põetud haiguste kohta, uuritakse toitumisharjumusi, eluviisi jne.

Praegusel juhul me ei tea analüüside võtmise intervalli ega inimeste tervislikku seisundit sel ajal. Hb ja Hkt võivad tõusta veekaotuse tagajärjel (tugev higistamine, kõhulahtisus) või ka ainult puuduliku veetarbimise tõttu. Sel juhul on muutused lühiajalised (tunnid, päevad). Nimetatud näitajad tõusevad ka vereülekande tulemusel (kohe pärast ülekannet, kusjuures toime kestab maksimaalselt paar kuud) ja EPO manustamisel (toime tuleb aeglaselt päevade, nädalate jooksul). Minul pole andmeid, missugustes piirides mõjutab verenäitajaid alpimaja või mägedes treenimine. Igatahes on Hb ja Hkt tõus isikul 1 olnud oluline, kuid  transitoorse iseloomuga.» PM