Tallinna spordijuht: loodav spordikool toob sporti raha juurde

Uuest õppeaastast on ka noortel maadlejatel võimalik pääseda pealinnas loodavasse spordikooli. Foto: Andres Haabu

Eile hääletas Tallinna volikogu pealinna munitsipaalse spordikooli loomise poolt. Tallinnas opositsioonis olevate erakondadega seotud spordiinimesed on loodavat kooli nimetanud linna spordisüsteemi lõhkuvaks ja nõukaaega tagasiminekut tähistavaks käiguks. Spordialaliitude juhid leiavad selles aga ka positiivseid külgi.

«Kui spordikooli loomisega tuleb sporti reaalselt raha juurde, on see igati positiivne,» tõi Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi esile peamise poolt- ja vastuhinnanguid tekitava argumendi. Just lihtlabane olemasoleva raha ümbermängimine ja sellega seoses praegu tegutsevate klubide tingimuste halvenemine on spordiinimeste peamine mure.

Kolm miljonit eurot

Tallinna spordi- ja noorsooameti juht Rein Ilves rääkis, et spordikooli aastane eelarve küündib kolme miljoni euroni, ja kinnitas, et nimetatud summa lisandub juba niigi spordile eraldatavale rahale.

Küsimuse peale, kas ta saab seda garanteerida, jäi Ilves hetkeks mõttesse ja ütles: «Eelarve kinnitab siiski linna volikogu, kuid ma loodan kogu südamest, et see on nii ja jääbki nii. Spordikool alustab tegevust 1. septembrist, kuna käesoleva aasta eelarves pole spordikooli jaoks raha ette nähtud, leitakse see lisaeelarvest.» Ilves lisas, et spordi jaoks raha juurde toomine ongi projekti üks peamisi ideesid.

Spordikooli vastased on aga arvamusel, et kui raha leitakse, võiks sellega ju turgutada toimivat süsteemi ehk jagada selle klubide vahel. Ilvese arvates see ei toimiks, kuna spordiklubid on muutunud sisuliselt äriliseks ettevõtteks.

Loodavas spordikoolis hakatakse harrastama 14 spordiala. Ilves on kõigi alaliitude esindajatega kohtunud ja spordikooli toimimismehhanismi selgitanud. Spordijuhi sõnul suhtutakse asja positiivselt.

Võrkpalliliidu peasekretäri Tarvi Pürni sõnul tuleb iga spordiala vaadelda eraldi ning esialgu ei julgenud ta ideele hinnangut anda. «Mul on ettekujutus olemas, kuidas see süsteem peaks hakkama toimima,» märkis ta. «Peamine on see, et spordikool ei hakkaks lõhkuma praegust klubide süsteemi.»

Kuidas siis linna spordikool hakkab toimima? Ilvese sõnul tekitab see tõsiste eesmärkidega noortele treenimiseks suuremaid võimalusi, samas ei kaota ükski seni tegutsev spordiklubi oma lapsi.

«Kui klubis on perspektiivikaid noori, saavad nad treenida spordikooli treeneri juures, ent võistelda ikka oma klubi eest,» selgitas Ilves. Kuid mis on siis asja mõte? «Spordikooli koguneksid parimad ja neid treeniks linna palgal olev ja sotsiaalselt kindlustatud treener. Lisaks eraldab linn spordibaasid, mis võimaldab hoida treeningutel osalemise tasu senisest madalama.»

Päris tasuta siiski linna spordikoolis harjutada ei saa. Ilves tõi aga näite, et kui praegu peavad lapsevanemad tasuma mõnes treeningugrupis 70 eurot kuus, siis spordikoolis tuleks kuus maksta näiteks 20 eurot.

«Spordikooli treener hakkab töötama täiskoormusega, 22,5 treeningutundi nädalas, ja saab selle eest vähemalt õpetaja palga. Samas ei keela me neil vabal ajal tegutseda ka mõne spordiklubi juures,» kinnitas Ilves.

Üks väike konks spordikooli ja spordiklubi vahet pendeldavate laste rahastamises siiski leidub. Ilvese sõnul ei maksta spordikooli nimekirja kuuluvate laste eest enam klubidele pearaha, kuna neile on treeningutingimused nagunii loodud. «Ühtlasi kaob klubidel vajadus parematele sportlastele võimaluste tekitamiseks niisama noori kokku korjata,» lisas ta.  

Spordikool pole haruldus

Kuigi paarkümmend aastat tagasi hakati Eesti toonast spordisüsteemi usinasti lõhkuma ning spordikoolide asemel tekkis hulgaliselt spordiklubisid, pole spordikoolid siiski Eestiski veel mingi haruldus. Linna spordikoolid töötavad näiteks Narvas, Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Põlvas. Ja kuigi üldjuhul ei saa munitsipaalspordikoolid kuuluda spordialaliitudesse ning seega iseseisvalt võistlustel osaleda, on nendes linnades süsteem paigas.

Käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson rääkis, et näiteks Viljandis harjutavad noored käsipallurid linna spordikoolis, ent riigi meistrivõistlustele registreerib neid kohalik käsipalliklubi. Samas on võistkondade nimeks ikkagi Viljandi spordikool. Pürn aga lisas, et võrkpallis ei tehta spordikoolidele meistrivõistlustel osalemisel piiranguid. Ilves kinnitas, et Tallinna spordikool ei hakka iseseisvalt võistlustel osalema.


Tallinna spordikool

Spordialad, millega hakatakse Tallinna munitsipaalses spordikoolis tegelema.

• Uisutamine

• Jäähoki

• Kergejõustik

• Korvpall

• Käsipall

• Maadlus

• Male

• Poks

• Suusatamine

• Judo

• Võrkpall

• Laskesuusatamine

• Võimlemine