Eesti jalgrattur Rein Taaramäe kirjutas oma blogis, et kaks nädalat tagasi tehtud ülemiste hingamisteede operatsioon läks edukalt ning esimesed tulemused on juba näha. Esimese võistlusstardi plaanid Taaramäe teha aprilli keskpaigas.
Taaramäe operatsioonist: õhk pääseb nüüd paremini läbi
28. märts 2014, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taaramäe kirjutas paf.com blogis pikemalt enda praegusest tervislikust seisundist, treeningutest ning ka võistlustest:
Tervisest
Operatsioonist on möödas nüüd 16 päeva. Kõik on läinud hästi ja kiiresti. Nädala jagu päevi pärast lõikust oli kurgust kadunud neelamiskibedus. Väsimus, mis pärast operatsiooni mind 4-5 päeva painas on samuti ammune minevik. Nädal tagasi käisin veel Kuperjanovi tänaval nina- ja kurgukliinikus kontrollis. Öeldi, et paar nädalat veel ja siis võib juba lõõtsa tööle panna ning kõvemini pingutada. Ühe lausega öeldes on kõik 100 % hästi läinud ja ausalt öeldes on tunda, et õhk pääseb paremini läbi.
Treeningutest
Treeninghoo olen juba sisse saanud. Mitmeid kordi sõitnud pea paarsada kilomeetrit ning enesetunne on olnud suurepärane. Eriliselt ennast siiski testinud pole, sest intensiivne ja forsseeritud hingamine on hetkel keelatud, kuid niisama ka trennis jalutanud pole. Ikka paraja hooga pea lenksu all nagu mulle kombeks on. Näiteks eile sõitsin 190 km pea 34 km/h keskmist kiirust :) Olen praegu veel Eestis, sest mägedesse pole veel punnima tahtnud minna ja kodus on ilmad päris head olnud, kuid uue nädala lõpus suundun oma peakorterisse Monacosse, kus annan veel viimased treeninglahingud enne võistluste algust.
Võistlused
Alguses käisasin välja, et äkki õnnestub startida 28.-29. märtsil toimuval Criterium Internationalil, kuid tulin maa peale tagasi ja sain aru, et vara veel! Unistasin siis, et avapaugu teen La Sarthe velotuuril, mis algab 8. aprillil, kuid sellele loole tõmbas tiim kriipsu peale. Põhjenduseks öeldi, et taastu veel üks nädal. Pole ka paha variant, sest tahaks kindla peale välja minna. Uued sõidud teen siis 15.04 Paris Chamembert, 19.04 Tour de Finistere ja kolmas klassik on 23.04 La Fleche Wallone ning sinna otsa tulistan kümnepäevase Türgi velotuuri, mis algab 27.04.
Kindlasti esimestelt võidusõitudelt midagi oodata ei tasu, sest selleks, et mootor korraliku häält hakkaks tegema, tuleb ta enne sisse sõita. Loodan, et tervise jamad on minevik ja Türgi velotuuril saan juba mingid jalad alla, eks näis!!!
Erich Perneri kuldsed sõnad: «Pole mäge vajagi, pane vastu tuult!»
Monacos ronin aeg-ajalt tõusu, mille nimeks on Col de Turini. Üles saamiseks läheb aega umbes 1 tund 30 minutit ja kiirus jääb 20-25 km/h vahele. Watte ajan tihti 260-280 W ja tõusu pikkus on 28 km. Minu välismaa kodu pikim tõus!
Ükspäev läksin Tartust Puhja poole, kust edasi virutasin Võrtsjärve äärde Rannusse, sealt Rõngu ning Pikasilla. Tartust alates oli selline vastu-küljetuul, et pidin terve aja sõitma eest väikse hammakaga ja vahepeal puhus küljetuul mind täitsa tee pealt välja! Selle esimese 75 km, mis ma sellel päeval maha nühkisin, oli mu keskmine kiirus 24 km/h, keskmised watid 260 ja aeg nats üle 3 tunni. Põhimõtteliselt oli tunne nagu oleks kühveldanud 3-tunnist mäge. Nii et saab ka kodumaal Alpe vallutada.