Jaan Martinson: rasv toodab rasva

Jaan Martinson Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Ei üllata, et Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide värskes koalitsioonilepingus on pikalt kirjas, kuidas inimesi paremini ravida, aga mitte seda, kuidas rahvast haigustest säästa ja Eestit tervislikumaks muuta. Küsimus pole ühes ega teises parteis, vaid üleüldises suhtumises. Ravimine on tänane tegevus, märgatav, ja selle pealt saab lõigata valimistel otsest tulu, tervisekasvatus aga pikaajaline protsess, mis annab tulemusi alles kauges tulevikus. Mine tea, kes tol hetkel võimul on ning au rahva tervise paranemisest endale võtab.

Huvitav, kas aastaid valitsuses püsinud reformarid on uhked selle üle, et kolmandik eestimaalastest on rasvunud, nagu kinnitas endokrinoloog Triin Egliti doktoritöö?

Kui rasvunud, siis rasvunud. Ravime. Koalitsioonilepingus on peatüki «Tervishoid» all kirjas lubadused parandada haiglate koostööd, kvaliteetse arstiabi, ravimite ja hambaravi kättesaadavust, lühendada ravijärjekordi, jätkata ravimite personaalse pakendamise võimaluse juurutamist, võtta suund nüüdis­aegsel geenitehnoloogial põhinevale personaalsele meditsiinile ja veel nipet-näpet. Aga rasvumisest, tervisekasvatusest ega haiguste ärahoidmisest mitte sõnagi.

Äkki peatüki «Sport» all? Ongi! Viiakse lõpule arengukava «Sport 2030» koostamine, väärtustatakse noortetreenerite tööd (3,5 miljoni euroga töötasu maksmisel), toetatakse liikumise aasta mõtteviisi levikut, propageeritakse harrastussporti ja seatakse sihiks, et korrapärase liikumisharrastusega oleks hõlmatud pool Eesti elanikkonnast.

Tunduvad nadid lubadused olukorras, kus kolmandik elanikkonnast on rasvunud. Sel, kes südamest hoolib rahva tervisest ja tulevikust, peaksid peas häirekellad helisema hakkama.

Siinkohal laenaks lõigu ühe spordiloo juures olnud kommentaarist.

«Rasvumine ei ole nakkus-, viirus- ega bakteriaalne haigus, vaid elustiili ja harjumuste hälve. Sisuliselt on selle haiguse sünonüüm spordipuudus. Rasvumisega on aga seotud märkimisväärne osa Eesti meditsiinikuludest, sest selle elustiilihaigusega käivad kaasas südame- ja veresoonkonnahaigused, liigesehaigused, diabeet jne, mille ravikulud on olulisim osa Eesti tervishoiukuludest. Regulaarne füüsiline aktiivsus selles riskirühmas vähendab tervishoiukulusid väga märkimisväärses osas. Samal ajal on regulaarne füüsiline aktiivsus, teisisõnu sport otseselt seotud ka parema mentaalse tervisega, suurendades oluliselt inimeste õppimisvõimet, produktiivsust tööl ja parendades inimeste sotsiaalsust (vähem stressi, vähem pingeid inimeste vahel).»

Ent mis kõige hullem – rasv toodab rasva. Ehk diivanil lösutav rasvunud vanem on oma võsukesele eeskuju.

Ei tasu tulla rääkima, et eestimaalaste tervis on olnud prioriteet ja muud säärast, sest asi läheb aastatega vaid hullemaks. Prioriteedid – majandus näiteks – liiguvad paremuse poole.