/nginx/o/2010/03/29/339920t1ha547.jpg)
Täna lahkus meie hulgast teenekas maadleja ja pedagoog Arvo Mõttus, kes sündis Võrumaal Saru vallas 8. veebruaril 1926. aastal ja suri Tallinnas.
Lahkus teenekas maadlustreener
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõttus hakkas 1947. aastal käima Tallinna Kalevis Boris Sülluste ja Edgar Puusepa maadlustreeninguil.
Ta on võitnud N.Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses kaks hõbemedalit (1953 ja 1955) ja kreeka-rooma maadluses meeskondlike meistrivõistlustel kulla (1951). Oli mitu korda N.Liidu ametiühingute meistrivõistluste võitja.
Võistles N.Liidu koondise liikmena ja käis 1956. aastal varumehena Melbourne Olümpiamängudel. 18-kordne Eesti meister: 1950-57, 1959, 1960, 1962, 1963, 1965, 1966 ja 1971 vabamaadluses, 1954 ka kreeka-rooma maadluses ning 1954 ja 1962 sambomaadluses. Meistersportlane vabamaadluses (1953). Vabariikliku kategooria maadluskohtunik(1967).
Töötanud 1950-52 Tallinna eritööstuskoolis nr. 49 instruktor-kasvatajana, 1952-55 Tallinna 36. KK füüsikaõpetajana, 1955-60 Kalevi instruktorina, 1960-91 TPI kehalise kasvatuse õppejõuna ja 1991-2000 Eesti Spordigümnaasiumi treener-õpetajana.
Mõttuse õpilased on olnud vabamaadluses Eesti meistrid ja N.Liidu noorte meistrivõistluste medalivõitjad. Ain Mõttus, Kalju Tinnuri, Mati Roosnurm, Nikolai Roosimägi, Märt Ristop, Mart Mutso ja paljud teised Eesti koondises ja Eesti Spordigümnaasiumis õppinud ning treeninud maadlejad.
Veel mõned aastad tagasil treenis Mõttus noormaadlejaid Kaitsejõudude Spordiklubis ja oli võistlejatega väljas Eesti tiitlivõistlustel. Mõttus on olnud maadlusföderatsiooni treenerite nõukogu esimees.
Kirjutanud maadlusõpikuid ning avaldanud «Kehakultuuris», Spordilehes ja teistes perioodilistes väljaannetes maadlusalaseid kirjutisi. Spordiselts Kalevi auliige (1972). Teosed: Maadluse kvalifikatsioon ja terminoloogia (1963), Vabamaadlus (1981), Õpime vabamaadlust (1990), Hulkuri valss (1995).