Tehvandi hüppemäest sai talvine linnuvaatluspunkt

Suusatreener Olev Roots oma õpilastega. Taustal Tehvandi hüppemägi, mida soojal talvel, nagu tänavune, kahjuks kasutada ei saa. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Sel talvel sai Tehvandi hüppemäel treenida vaid üksikutel päevadel, sest puudub külmutusseadmetega hoovõturada.

Tehvandile ehitati kaunis, korralik ja kallis suusahüppemägi, paraku täitis see tänavu talvel enamasti linnuvaatlustorni funktsiooni, sest ilm oli liiga soe ja lumi sulas hoovõtunõlvalt ära. Vajalikke külmutusseadmeid Tehvandil aga pole. Mida siis Eesti noored suusahüppajad talvel tegid? «Murdmaasuusatasid!» teatas treener Olev Roots.

Tehvandi hüppemäega oli tänavu probleeme. Kui maandumisnõlv oli korralikult lume all, siis hoovõtunõlv mitte, sealt sulab lumi ruttu ära. Uut peale tuua ei saanud, sest ka ööd püsisid soojad ning lumekahureid tööle panna polnud võimalik. Samas ei olnud ilm aga nii lämmi, et saanuks kasutada suvist hoovõturada, kuhu libisemiseks tuleb valada vett.

«Augustis olid mu õpilased väga heas vormis, sinnamaani saime kõvasti hüpata, talv läks nagu läks. Murdmaasuusatasime,» ohkas Roots. «Õnneks saime enne Põhjamaade meistrivõistlusi neli päeva Tehvandil siiski harjutada ja sellest oli kasu – Sandra Sillaste sai naiste suusahüpetes ja Klaus Kolbakov kahevõistluses 6. koha, olid Eesti parimad.»

Kogu meie kahevõistlejate ja suusahüpete järelkasv oli hädas. Noortevõistlused jäid riburada pidi ära, sest ka teistel mägedel polnud lund. Eesti suusaliidu alajuht Rauno Pikkor tõdes, et kogu hooaeg läks sooja talve nahka. Näiteks tõi ta kahevõistleja Rauno Loidi, kes enne märtsi keskpaigas toimunud kontinentaalkarika etappi tegi viimased hüpped jaanuaris juunioride MMil.

Muret kurtis isegi Kaarel Nurmsalu. Ta teinuks meelsasti Tehvandil rohkem trenni kui kaks ja pool päeva, ent pidi kulutama aega ja raha piiri taha sõiduks.

Räägitakse, et loodusjõudude vastu ei saa, aga saab. Selleks tuleb Tehvandi mägi lihtsalt viia rahvusvaheliste normidega vastavusse ning muretseda külmutusseadmetega hoovõturenn. Probleem peitub selles, et renn pole odav, vaid maksab kuni 500 000 eurot.

Suusaliidu peasekretär Jaak Mae laiutas käsi, et nii need asjad praegu on. Neil raha renni soetamiseks pole ja kui järgminegi talv tuleb soe, läheb asi suusahüpete ja kahevõistlusega hapuks. «Teine lahendus on osta laevapilet ning käia talvel Lahtis hüppamas, aga selge, et noortel selleks raha pole,» sõnas Mae.

Roots tõmbas Soomes käimise nimekirjast kohe maha. «Kust selleks raha võetakse? Riik ju noortesporti ei toeta, vaid lõhub. Ühe lumeta talve elame üle, järgmisi vaevalt.»

Tehvandi spordikompleksi juhataja Alar Arukuusk tunnistas probleemi ja selgitas, et külmutusseadmetega renni soetamine oli pärast suusatamise juunioride MMi 2011. aastal päevakorras. «Arutasime asja tõsiselt, sest Otepääle planeeriti rahvusvahelisi võistlusi. Nüüd on jutud vaibunud, kolm talve pole suusaliit suutnud meile ühtki MK- või kontinentaalkarika etappi organiseerida.»

Mae tõdes, et lähitulevikus kahevõistluse MKd ega kontinentaalkarikat Otepääle planeeritud pole. «Meil pole võistluste korraldamiseks raha, sest peaksime lisaks muule kinni maksma ka sportlaste reisi-, elamis- ja toitlustamiskulud.»

Arukuusk kinnitas, et pool miljonit eurot pole väike raha, kuid ta on valmis suusaliiduga külmutusseadmete teemal vestlema. «Ma ei tea, kui oluline alaliidule kahevõistlus ja suusahüpped on. Kui prioriteedid paika pannakse, siis analüüsime võimalusi, arutame asja ja üritame midagi ette võtta. See pole tõesti õige, et hüppetorni talvel linnuvaatlusteks kasutatakse.»

Tehvandi: suvine briljant

Olgu talvega, kuidas on, kuid suvel täidab Tehvandi suurepäraselt oma otstarvet, olles nii Eesti kui ka paljudele maailma suusahüppajatele ja kahevõistlejatele suurepärane treeningmägi.

Kaarel Nurmsalu mänedžerist isa Toomas tunnistab, et Tehvandi on hea, kuid samas ka keeruline mägi. «Kui Tehvandil saad hüppe kätte, pole kõigil teistel mägedel lendamisega mingeid probleeme. Tegelikult tuleks Tehvandit veelgi jõulisemalt reklaamida. Kõik, kes on suviti siin treenimas käinud, kiidavad mäge taevani ning lisavad, et ka kõik muu on Otepääl tasemel ning käe-jala juures. Usun, et kui jaapanlased ja teisedki Tehvandile korra treenima tuleks, oleks nad igal aastal tagasi.»

Tehvandi kompleksi juht Alar Arukuusk andis mõista, et suvel toob Tehvandi hüppemägi kohale rahvusvahelise seltskonna ja sellega ka tulu, talvel aga treenivad seal vaid Eesti sportlased. PM