Nabi imestab: kuhu kadus jõud?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Heiki Nabi (paremal) väsis viimase minutiga lootusetult ära.
Heiki Nabi (paremal) väsis viimase minutiga lootusetult ära. Foto: Toomas Tatar

Eesti maadluskoondis võiks tööd teha professionaalsemalt: leida füsioterapeudi ja uue jõutreeneri.

Eesti maadluskoondise peatreener Henn Põlluste tituleeris toimunu mustaks laupäevaks. Nii Heiki Nabi kui ka Ardo Arusaar, kellelt loodeti kreeka-rooma maadluse EMilt ühelt rohkem, teiselt vähem, kaotasid esimese matši ja sellega oli turniir nende jaoks läbi. Nabi jäi kummitama küsimus: mis juhtus? Samas on tal probleeme: laagrites pole füsioterapeuti, koostöö jõutreeneriga katkes, tervislikku seisu ei analüüsita.

Nabi kaotus oli kummaline. Tema vastane – Aserbaidžaani palgatud iraanlane Sabah Saleh Shariati – oli kõva keskmik, mitte tippmees. Ta teenis alustuseks hoiatuse, pandi parterisse, Nabi vedas mehe üle ning läks 3:0 juhtima. Kõik kulges ettenähtud suunas, ent matši viimasel minutil purunesid lootused.

Keha piimhapet täis

Uskumatul kombel kadus kaks MM-kulda ja olümpiahõbeda just tänu vastupidavusele võitnud Nabi kehast ramm. Põlved nõtkusid. Nabi sai teise hoiatuse, siis surus Shariati ta kõhuli, viigistades sellega seisu, ning lõpuks tõukas matilt välja. Kõik. Nabile kolmas hoiatus ning matš 4:3 Shariatile.

«Mõistmatu. See oli minu matš – 3:0 eduseisust ma tavaliselt ei kaota – ja vastane polnud sugugi kõva,» laiutas Nabi pärast pooletunnist taastumist käsi. «Äkitselt lõi kogu keha – käed, jalad, selja – piimhapet täis. Veidi veel ja ma poleks enam püstigi seisnud. Mida sa seal maadled. Ajugi ei töötanud. Ma ei saa aru! Vastupidavus on ju minu trump. Olin vastasest tehniliselt üle, vaimselt üle, aga kestsin vaid viis minutit. Isegi neli, sest siis hakkasin juba väsima.»

Esimese hooga ei osanud Nabi midagi tarka öelda, ent kui hakkas põrumise põhjusi vaagima, leidis nii mõndagi.

Esimene versioon: haigusvimm. «Nädal tagasi oli mul paar päeva nohu ja pärast kaotust tundsin kurguvalu, suu kuivas. Äkki oli vimm veel sees? Matš oli intensiivne, lõi hinge kinni,» arutles Nabi.

Mingit metoodikat ega aparatuuri seisundi kontrollimiseks maadlejatel ei ole, kõik käib tunde järgi. Treeningutel mõõdetakse pulssi. «Enesetunne samas oli hea,» kehitas Nabi õlgu.

Füsioterapeuti laagris pole

Teine versioon: keha polnud treeningutest taastunud. «Viimases laagris enne EMi tegin kõvasti tööd, kuid füsioterapeuti ega massööri, keda kaasa võtta, meil pole. Jäi ehk keha hooldamata, sest massaaži ma laagris ei saanud?»

Kolmas versioon: kesised jõutreeningud. Veebruaris lahkus Nabi tiimist jõu ja üldfüüsilise treener Aleksander Jairus. «Tal vist tekkis konflikt alaliiduga. Ma ei tea, mis seal juhtus, aga olin kannataja,» selgitas Nabi.

«Viimasel kuul polnud jõutreeningud endisel tasemel, kuid teisalt jõudu mul jätkus – suutsin 15 kilo raskemat Shariatit tõsta küll. Ka plahvatust oli. Puudus vastupidavus. Vastavalt kokkuleppele räägime Jairusega asjad pärast EMi läbi ja vaatame, kas ja kuidas koos edasi minna.»

Nabi leidis, et ükski mainitud kolmest murest poleks eraldi ehk vormile ja vastupidavusele mõjunud, kuid üheskoos küll. «Tippspordis otsustavad pisiasjad. Siitmaalt tuleb läbi mõelda ja paika panna, kuidas edasi minna. Eks meil ole sisemisi konflikte, kuid teinekord võiks egod Eesti maadluse huvides alla suruda ja tegutseda ühise eesmärgi nimel.»

Kas Põlluste tool põleb?

Soomes Vantaas toimunud EMil käis matil kuus Eesti maadlejat ning vastu tuli võtta kuus kaotust. Võite ei ühtegi. Raske on sellest skoorist midagi positiivset välja noppida. Kas koondise peatreeneri Henn Põlluste tool põleb?

EMi eel kritiseerisid Põllustet nii Heiki Nabi endine jõutreener Aleksander Jairus kui ka esimene juhendaja Tiit Madalvee.

Põlluste nende meeste sõnu väga tõsiselt ei võta: «Madalvee kritiseerib kõike ja alati, Jairus lahkub igalt poolt skandaaliga. Kui Nabi esmakordselt maailmameistriks tuli, hakati mind samuti lahti kangutama, sest ma ei teadvat maadlusest midagi. Olen treenerina töötanud 34 aastat, neist 27 peatreenerina – ilusaid medalivõite on olnud palju –, nii et mul pole omaette eesmärk postil püsida. Kui leitakse noorem ja parem mees, astun tagasi.»

Heiki Nabi leidis aga, et Põllustele pole asendajat võtta. «Välistreeneri palkamiseks pole raha, kuid teiste Eesti treenerite tase pole minu arvates piisav. Põllustel on kogemusi kõvasti. Kui ta lahkuks, siis ma ei teaks, mis saab, kellega koostööd teha.» PM

Tagasi üles