Maailmameistritiitlile pretendeeriv koondis vajab head väravavahti

Robert Green Foto: SCANPIX

Inglismaa rahvusesinduse itaallasest peatreeneril Fabio Capellol jagub pärast Robert Greeni jämedat apsakat mõtlemisainet. Kui jalgpallikoondisel head väravavahti pole, siis tiitleid ei võideta.
 

Kui sul on treeneripingil Capello, platsil John Terry, Ashley Cole, Frank Lampard, Steven Gerrard ja Wayne Rooney, on raske leida vastast, keda selline punt võita ei suudaks.

Ometi võib puuriluku üks eksimus kõik pahupidi pöörata. Just nõnda läks C-alagrupi esimeses kohtumises 40. minutil, kui Green Clint Dempsey nõrga löögi oma väravasse puterdas.

«Ikka juhtub, et väravavaht eksib, see on jalgpall. Rääkisin ka osa mängijatega ja nad ütlesid, et vahepeal muutis pall viimasel hetkel õhus suunda. Robert mängis teisel poolajal väga hästi, olen temaga rahul,» kommenteeris Capello hoolealuse prohmakat. Itaallane võttis Greeni viga üsna rahulikult, kuid ilmselt unustas ta, et inglastel on puurisuul alati probleeme esinenud.

Ei peagi väga kaugele ajalukku vaatama, et seda väidet tõestada. 11. oktoober 2006: Horvaatia juhib kodus EM-valiksarja mängus Inglismaa vastu 1:0. 68. minutil söödab inglaste paremkaitsja Gary Neville täiesti tavalises olukorras palli tagasi Paul Robinsonile, kes sellest mööda lööb ja tabloole 0:2 särama paneb. Kui arvesse võtta fakti, et Inglismaa valiku­sõela ei läbinud, võis just see apsakas neile saatuslikuks saada.

Neli aastat varem maailmameistrivõistluste veerandfinaalis sooritas Ronaldinho 50. minutil karistuslöögi umbes 40 meetri pealt. Ronaldinho polnud pärast kohtumist ka ise kindel, kas see oli mõeldud löögi või sööduna, kuid igal juhul lasi David Seaman üsna lihtsa palli väravasse kukkuda. Inglismaa kaotas 1:2 ja langes välja.

Näiteid inglaste prohmakatest võib ajaloost tuua veel ja nende üleslugemiseks jääb ühe käe näppudest väheks.

Õnnetu Petr Cech

Tegelikult ei saa aga öelda, et vaid inglased puurisuul käpardid on. Kas või eilses C-grupi teises kohtumises oli süüdi Alžeeria väravavaht Chaouchi, kes 79. minutil Robert Koreni suhteliselt lihtsa soorituse oma väravasse puterdas.

Kui nigelamate meeskondade väravavahte rohkem mitte nimetada, meenub esmalt Tšehhi koondislane Petr Cech 2008. aasta EMil. Tšehhid juhtisid mängu lõpu eel kindlalt 2:0 ja näis, et Kesk-Euroopa meeskond marsib alagrupist edasi.

75. minutil lasi Cech aga ette nurka suundunud Arda Turani löögi lihtsalt sisse. 87. minutil pillas ta palli otse Nihat Kahveci jalale ning viimane viigistas. Lõpuks lõi Kahveci veel ühe värava ja imelise ­come-back’i tulemusena jõudsid türklased veerandfinaali. Vahepeal isegi üheks maailma parimaks väravavahiks peetud Londoni Chelsea pallur Cech oli patuoinas.

1998. aasta MMil sai alagrupimängus Nigeeriaga jämeda veaga hakkama hispaanlaste puurilukk Andoni Zubizarreta, kes süütu tsenderduse oma väravasse suunas – hispaanlaste turniir lõppes tollal alagrupis. Siit võib järeldada vaid üht: kindla väravavahita on raske tegudeni jõuda.

Tugev väravavaht toob tiitli

Võtkem vaatluse alla viimase kahe kümnendi tiitlivõitjate puurilukud. Kaks aastat tagasi peetud EMil oli hispaanlastel seal Iker Casillas, üks oma ala parimaid. Viimasel MMil täitis Itaalial sama kohustust Gianluigi Buffon, samuti oma töös fantastiline.

Kreeklastel oli 2004. aastal Antonios Nikopolidis, kes tegi korraliku turniiri. 2002. aastal seisis brasiillaste puurisuul üsna tundmatu Marcos, kuid säras mitmel korral. 1998. ja 2000. aasta kuldse Prantsusmaa väravas seisis suurturniiridel fantastiliselt tegutsenud Fabien Barthez.

1996 kaitses Saksamaa tagalat kogenud Andreas Köpke, 1994 Brasiilial Claudio Taffarel, 1992 Taanil legendaarne Peter Smeichel – kõik head mehed.

Puhas loogika ütleb, et kaugele jõuda sooviv koondis vajab kindlat viimast meest. Lõuna-Aafrika Vabariigis olevatest tiimidest võivad end tagala suhtes kõige kindlamalt tunda Itaalia (väravas Buffon), Hispaania (Casillas) ja Brasiilia (Julio Cesar). Samal ajal on lisaks inglastele väravasuul üsna kaheldava väärtusega mehed Hollandil ja Argentinal.

Kuna legendaarne hollandlane Edwin van der Sar otsustas koondisejalgpallist loobuda, päris tema mantli Amsterdami Ajaxi mees Maarten Stekelenburg. Argentiinlastel seisab seal AZ Alkmaari mees Sergio Romero.
Mõlemad on küll lootustandvad mängijad, kuid väikese kogemuste pagasiga. Ent alati jääb lootus, et just käimasolev on «nende turniir».