Värniku ja Co süü(tus) on Bernatski komisjoni hinnata

Andrus Värnik olla ostnud Vitali Bernatskilt keelatud aineid. Alusetu süüdistus? Foto: Toomas Huik

Endine spordiarst Vitali Bernatski väitis vale­detektori testi tehes, et hulk tippsportlasi eesotsas odaviske maailmameistri Andrus Värniku ja olümpiapronks Aleksander Tammertiga on saanud tema kaudu keelatud aineid. Dokumente ta ei esita. Nii Eesti Antidoping, selle distsiplinaarkolleegium kui ka EOK ootavad niinimetatud Bernatski komisjoni raportit, et anda süüdistustele oma hinnang.

Bernatski valedetektori test, mille tulemused Eesti Päevaleht avaldas, andis Eesti spordile, ja mitte ainult selle minevikule, korraliku hoobi. Bernatski vastustest selgub, et ta müüs dopinguaineid suusatreener Mati Alaverile, kergejõustikutreener Harry Lembergi kaudu kunagisele pikamaajooksjale Pavel Loskutovile, endistele odaviskajatele Andrus Värnikule, Margus Kübarale ja Donald-Aik Sillale, karjääri lõpetanud kettaheitjale Aleksander Tammertile, suusatajale Raul Ollele ja praegusele laskesuusakoondislasele Roland Lessingule, kellele tegi ka dopingutarvitamise skeemi.

Nimekiri on muljetavaldav: maailmameister, olümpiapronks, EMi hõbe, Vasaloppeti võitja, MK-etapil teiseks tulnu. Niisiis, meie spordieliit.

Asjaosalised mõistagi tõrjuvad süüdistusi, ent küsimused jäävad õhku. Oleks, et Bernatski räägiks niisama, aga valedetektori test, mille tulemused ekspert õigeks tunnistas, on midagi enamat kui pelgalt sõnad. Kes süüdistusi hindaks? Või läheb asi niinimetatud rahvakohtu kätte – igaüks arvaku, kuidas paremaks peab?

Eesti Antidopingu nõukogu liige Kristjan Port: «Antidopingu reeglid ei näe ette vale­detektori testi tulemuste arvestamist süüdistusmaterjalina. Samas võib positiivse dopingujuhtumi määramisel kasutada ka kaudseid tõendeid ning kui Bernatski on tunnistanud dopinguainete vahendamist kontrollitud valedetektori testi ajal, siis võtame seda arvesse.»

Paraku käib jutt ammustest tehingutest – viimased tehti aastal 2007. «Antidopingu jaoks on asi aegunud, mistõttu peaks sellega eelkõige tegelema Eesti Olümpiakomitee, sest paljud süüdistatutest on endiselt spordiga seotud,» selgitas Port.

Eesti Antidopingu distsiplinaarkolleegiumi kõneisik, vandeadvokaat Margus Mugu: «Esmalt peaks antidoping süüdistuse kokku panema ja meile hindamiseks esitama. Oleme kui kohus, kes otsustab, kas süüdi või mitte.»

Samas tõdes Mugu, et Bernatski juhtumil näikse puuduvat otsesed tõendid ja asi on aegunud või aegumas. «Protsessi ei saa alustada, kui juhtumist on möödunud enam kui kaheksa aastat. Tõsi, ühe süüdistatava suvel 2006 võidetud EMi pronks jääb ajapiiridesse ning tulevast aastast jõustuva uue WADA koodeksi järgi saaks menetleda 2007. aastal toimunud dopingujuhtumeid, kuid uurimise alustamiseks peavad olema mingidki tõendid.»

Mida arvab asjast EOK? President Neinar Seli vastas arupärimisele järgmist: «EOK-l on dopingu suhtes väga range seisukoht – seisame puhta spordi ja ausa mängu põhimõtete eest ning keelatud ainete kasutamine läheb nendega vastuollu. Kuid me seisame ka meie sportlaste eest. Niikaua kui kellegi dopingu tarvitamine ei ole tõestatud, ei hakka me kellegi süü üle spekuleerima. Tõsi, tegime ühe erandi ja seda just nimelt sellesama Bernatski juhtumiga seoses. Detsembri lõpus loodi suuresti EOK initsiatiivil Bernatski ühepoolsete väidete uurimiseks Eesti Antidopingu juurde eraldi komisjon, kuhu kuuluvad mitmesuguste valdkondade eksperdid, et tagada uurimise juriidiline ja meditsiiniline kompetentsus. Sellest lähtuvalt ma ei arva, et EOK peaks praeguses olukorras eraldi uurimise algatama. Ootame komisjoni raporti ära ja siis vaatame, mis edasi saab.»