Kelly Sildaru trumpala ähvardab olümpialt kadumine

Pargisõidu verdtarretavad õhulennud on ohtlikud. Foto: AP/Scanpix

ROKi meditsiinikomisjon: kui pargisõit ohutumaks ei muutu, pole sel mängude programmis kohta.

Maailma ühe parima noore pargisõitja Kelly Sildaru ja tema kolleegide pea kohale hakkavad kogunema tumedad pilved. Rahvusvahelise Olümpiakomitee raportist selgus, et tema ala on liiga ekstreemne ehk vigastusohtlik ning võib mängude programmist välja langeda.

Eelhoiatuse, et asjaga pole kõik korras, andis maailma parim lumelauasõitja, ameeriklane Shaun White, kes keeldus Sotšis võistlemast, sest rada kõigi nende hüpete ja reilidega on ohtlik.

Pärast mänge asus ROKi meditsiinikomisjoni liige Lars Engebretsen koos meedikute ja teadlastega asja uurima. Selgus, et rohkete kukkumiste ja mitme tõsise vigastuse peamised põhjused polnud mitte Sotši pargisõidutrass, mis polevat asjatundjate arvates piisavalt hästi ehitatud, lund sulatanud liiga soe ilm ja muud kõrvalised tegurid, vaid olümpiadebüüdi teinud ala ise kogu oma ilus ja valus. Sportlased tegid ülemäära suurtelt trampliinidelt verdtarretavaid õhulende, pöördeid ja saltosid.

«Minu arvamus on ühene: pargisõit peab muutuma, vastasel korral kaob see olümpiamängudelt,» lausus ROKi meditsiinikomisjoni liige Lars Engebretsen.

Vigastusi liiga palju

«Minu jaoks on pargisõidu vigastuste arv ja võimalus viga saada lubamatult kõrge, väga, väga, väga kõrge,» selgitas Engebretsen maailma meediale, kuid konkreetseid arve ei avaldanud. «Sotši mängude näitel on selge, et säärane ala ei saa kuuluda olümpiamängude kavva.»

Meditsiinikomisjon mõistagi alasid mängudele ei lisa ega eemalda, seda teeb ROKi juhtkond eesotsas president Thomas Bachiga, kellele raport edastatakse.

Engebretseni arvates pargisõidule esialgu kätt ette ei panda ning alale antakse vähemalt üks võimalus veel – nelja aasta pärast Pyeongchangis.

«Minu arvamus on ühene: pargisõit peab muutuma, vastasel korral kaob see olümpiamängudelt,» ütles Engebretsen ja lisas, et alal pole muud häda miskit, kui et on liiga ohtlik. «Aga see on minu arvamus, millega olümpiajuhid ei pruugi nõustuda.»

Sildaru: ala võiks muutuda

Põhikohaga töötab Engebretsen Norra olümpiakoondise arstina ning üks tema hoolealustest, Torstein Horgmo, oli vigastatute hulgas, kui kukkus Sotšis treeningutel ning murdis rangluu.

«Peame olema ettevaatlikud, sest olümpiamängud ja telepilt võistlustest loovad trende. Mida nähakse telerist, seda üritatakse järele teha. Jah, pargisõit on põnev ala, kuid minu arvates praegu liigagi põnev, selle sõna halvas mõttes.»

Sildaru ja tema treenerist isa Tõnis nõustuvad Engebretseniga, kuid mitte ala ohtlikkust silmas pidades, vaid leiavad, et pargisõit võiks tõesti veidi muutuda. «Ala tuleks suunata, muuta turvalisemaks. Kohtunikud võiks hinnata pigem trikkide stiili kui lennu kõrgust. Ka hüpped ei peaks olema nii hullud,» tõdes Tõnis Sildaru.

Samas on publiku jaoks õhulennud kõrvalt vaadates märksa karmimad kui lendajale endale, selgitas isa Sildaru: «Kelly ega teisedki ei lähe võistlustele trikke katsetama, vaid teevad seda, mida sadu kordi lihvitud. Hüpped ja saltod on sportlastele kui sörkimine metsateel, kuigi rahvas hoiab neid vaadates kätega peast kinni.»

Kelly Sildaru leidis, et rahvale meeldivad tõesti suured trampliinid ning pikad ja kõrged hüpped, kuid asi võiks jääda mõistuse piiresse, nii, et sportlasel oleks mõnus ja lõbus.

Kaldub rennisõidu poole

Kelly Sildarule on viimasel ajal meeldima hakanud teinegi vigursuusatamise ala, rennisõit, mille ta läinud nädalal samuti Šveitsi meistrivõistlustel võitis, nagu ka pargisõidu.

Isa Tõnis Sildaru peab rennisõitu veidi ohtlikumaks alaks: «Pargisõidus on rohkem eksimisruumi, maandumisruumi on enam ja allatulek turvalisem. Rennis, kui maandud äärele või põhja, saab kõvasti haiget.»

Rennisõit on Sildaru meelest huvitav ja lahe sport ning see tuleb ka hästi välja. Sestap pole veel selge, kas ta hakkab tulevikus, kui saab piisavalt vanaks, et tiitlivõistlustel osaleda, võistlema pargisõidus, rennisõidus või nii siin kui seal.

Mis, muide, vigastustesse puutub, siis on juhtunud Sildarulgi. Kord väänas ta välja hüppeliigese, kord murdis pöidla. Rangluu ei läinud aga katki mitte treeningul ega võistlustel, vaid niisama suusatades. PM