Margus Hundi puhkus (õigemini nii-öelda puhkus) on lõppenud ning Cincinnati Bengalsi äärekaitsja alustas ametlikku ettevalmistust uueks hooajaks. Eesmärgi Hundile seadsid fännid: meeskonnal on lootust vaid siis, kui Suur Eestlane täidab kaitsestaari Michael Johnsoni lahkumise järel tekkinud augu.
Hunt alustas otsustavat võitlust koha eest Bengalsi algrivistuses
Kahe hooaja vahel toimusid suurimad muutused Bengalsi kaitseliinis. Klubi otsustas mitte maksta Johnsonile soovitud palka ning mees siirdus Tampa Bay Buccaneersi. Vabade agentide turult soetati küll äärekaitsja Sam Montgomery, kuid tema kuigi tõsiseltvõetav siiski pole. Houston Texans lõi ta mullu minema väidetava marihuaana tarvitamise pärast. Oakland Raiders korjas Montgomery üles ja saatis treeningtiimi, kuid vaid kolmeks päevaks, misjärel vallandas ta, viidates vigastusele.
Mai alguses toimuvas draftis hangib Bengals ilmselt ühe äärekaitsja, kuid arvatavasti mitte esimestes ringides, seega varumeheks. Mis tähendab, et Hundil on aeg end tõestada.
Ekspertide hinnangul peaks eestlane ettevalmistusajal üle mängima Wallace Gilberry ja võtma sisse koha algkoosseisus.
Margus Hunt: «Minu mängus maksab plahvatuslikkus kõige rohkem ja just selle kallal nägin kahe hooaja vahel treenides kõige enam vaeva.»
Ajal, mil klubi bossid pallureid ostsid ja müüsid ning eksperdid Bengalsi tulevikku prognoosisid, lõhkus Hunt puhkuse ajal trenni teha. «Eks ma sain jalad seinale ikka kah, aga rügasin siiski kõvasti. Olin Houstonis,» rääkis Hunt Postimehele. «Tegin jõudu, viimistlesin mänguoskusi, parandasin vastupidavust ja kiirust.»
Hunt ei osanud öelda, kui palju tugevam ta mullusega võrreldes on, sest maksimumraskustega ta ei treeninud. «Oht ennast vigastada on suurte raskustega harjutades suur. Tegelikult maksab minu mängus plahvatuslikkus rohkem ja just selle kallal nägin kõige enam vaeva.»
Kui ameerika jalgpall on vigastusteohtlik ala ning kolmandik mängijaid käib pärast hooaja lõppu suuremal või väiksemal lõikusel ja kolmandik ravib end tagasihoidlikumalt, siis Hunt ei pidanud enda sõnul otseselt midagi remontima.
Mis puhkusesse puutub, siis käis ta kalal ja sai kätte kaks tosinat kohalikku vee-elukat ning ka golfimäng sujub. «Vaba aega on palju käes, eriti nüüd, Cincinnatis, ja mingi hobi peab olema. Olen õppinud golfipalli enam-vähem õiges suunas lööma,» jääb Hunt oma oskuste kirjeldamisel tagasihoidlikuks.
Esmaspäeval kogunesid esimesse vabatahtlikku treeninglaagrisse mõistagi kõik Bengalsi mängijad, sest puudujaile hea pilguga ei vaadata. Kaks esimest nädalat pole eriti pingelised, sest treeningute kestus ja ülesehitus on piiratud. Arendatakse jõudu ja vastupidavust ning tehakse mängupositsioonist lähtuvaid harjutusi.
Hunt pole seni uue kaitsemängutreeneri Paul Guentheriga juttu puhunud, kuid teeb seda sel nädalal. «Siis saan selgust, millised plaanid minuga on ja millised treeningülesanded saan. Mul pole aimu, kas ta kavatseb kaitseskeeme muuta, kuid vaevalt.»
Igatahes on Hundil käsil otsustav hooaeg – kas ta murrab eliidi sekka või jääb aeg-ajalt mängu sekkuvaks pingipoisiks.
Üks kaitseliini meestest, Domata Peko, usub Hunti ning ütles trennijärgses intervjuus: «Suur eestlane hakkab meid tänavu aitama. Ta on väga lähedal algkoosseisukohale. Hundil on vaja veelgi paremini kohanduda kaitsesüsteemiga ja sellega, mida temalt oodatakse.»
Ise suhtub Hunt hästi sellesse, et fännid on ta nimetanud justkui võtmemängijaks – kui ta suudab Johnsonit asendada, saab Bengalsi kaitse hakkama.
«Olen varemgi säärases seisus olnud – ka ülikoolis mängides suhtusid fännid minu mängupanusesse niimoodi,» sõnas Hunt. «NFLis, tõsi, on panused ja pinged suuremad. Õnneks on meil head treenerid, kes suudavad mind õigele joonele aidata. Võitlen koha eest algkoosseisus, aga kui kohe sinna ei pääse, siis püssi põõsasse ei viska. Jätkan võitlust. Küll aga tean, et saan tänavu kindlasti rohkem mänguaega.»