Postimehe otsepilt: Viljandi järvejooksul võistlevad täna tulevikulootused

Mullune järvejooks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmakordselt kahele päevale jagatud ümber Viljandi järve jooksu üritused saavad alguse täna, kui kella 17st hakkavad staadionil jooksma lapsed. Kell 18.45 stardib koolidevaheline teatejooks ning homsetele osalejatele jagatakse stardimaterjale ja peetakse pastapidu. Postimehe ja Spordikanali vahendusel on võimalik tänaseid sündmusi jälgida otsepildis. Homme kell 12 antakse aga start ümberjärvejooksule, millest Postimees toob samuti vaatajani otsepildi.

Kell 17 kogunevad staadionile lapsed, kes osalevad lastejooksul. Alla 10aastastele on kavas 300 meetri pikkune distants ning 10-12aastastele pakuvad korraldajad 700 meetri pikkust jooksu.

Lastevõistlusel osalemine on tasuta. Registreerimine algab kell 16 ning lõpeb vahetult enne iga vanusegrupi starti. Lastejooksu ajakava ning registreerimise kiirendamiseks mõeldud blanketi leiab ümber Viljandi järve jooksu kodulehelt www.viljandijarvejooks.ee/laste-registreerimine

Lastejooksu lõpetajaid ootab finišis kleeps ja limonaad ning võimalus saada kell 18 algaval pastapeol tasuta makaroniroog. Pastapidu peetakse Viljandi järvejooksu eel esimest korda ning see on mõeldud kõigile, kes täna või homme jooksuüritustel osalevad. Rinnanumbri ettenäitamisel saavad kõik tasuta makaroniroa, kuulata muusikat ning külastada sporditarvetega kauplejate müügitelke.

Kell 18.45 stardib staadionilt koolidevaheline teatejooks ümber järve, mida peetakse esimest korda. Osalema on oodata 16 kooli ning kümneliikmelised võistkonnad viivad teatepulga mööda Viljandi terviserada ümber järve. Arvatav võitja finišeerimise aega on kella 19.35 ajal.

Suurjooks ümber Viljandi järve stardib 1. mail kell 12. Praeguse seisuga on jooksule registreerunud ligi 3600 osalejat. Kevadine jooks ümber Viljandi järve on Eesti kõige vanemate traditsioonidega rahvaspordivõistlus, mida tänavu korraldatakse juba 85. korda.

Kümme nädalat treeninud algajad asuvad starti

Kaks ümber Viljandi järve jooksu vabatahtlikku treenijat asuvad homme koos tuhandete teistega stardijoonele, et teha ligi 12 kilomeetri pikkune jooksuring. Mõlemad vabatahtlikud nentisid aga enne jooksu, et haiguste ja traumade tõttu ei pruugi tulemus tulla päris see, mille nimel treeniti.

Kümme nädalat enne ümber Viljandi järve jooksu starti hakkas jooksutreener Einar Kaigas sündmuse kodulehel andma nõu algajatele jooksjatele. Et treenijad saaksid motivatsiooni juurde valisid jooksu korraldajad kümnete soovijate seast kaks vabatahtlikku, kes hakkasid treeneri personaalsel nõustamisel harjutama. Samal ajal pidasid nad jooksu lehel blogi, kus kirjeldasid kord nädalas oma tegemisi ja arengut.

Üheks valituks osutus 47-aastane viljandlane Tõnu Talimaa, kes jooksis viimati ümber järve ligi 30 aastat tagasi, kuid on olnud viimastel aastatel üks kiiremaid kepikõndijaid. Teine vabatahtlik treenija on Võhmas elav Maris Huopolainen, kes enda sõnul pole jooksuga varem tegelenud, kuid on end vormis hoidnud aeroobikat ja rahvatantsu tehes.

Treeningud algasid mõlemale algajale küll raskelt, kuid areng oli märgatav. Paraku on mõlemat treenijat tabanud kümne nädala jooksul ka tagasilöögid. Mõlemal on olnud muresid jalalihastega ning viirushaigustega.

Nädal enne starti tunnistas Maris Huopolainen, et valusa säärelihase tõttu on ta treeneri juhendamisel tegelenud peamiselt rattasõidu ning kiire kõndimisega. Tõnu Talimaa oli enda hinnangul veel paar nädalat tagasi sellises vormis, et valmistus jooksma ajaga 1:05, kuid siis tabas teda nohu, köha ja palavik. «Praeguses seisus oleksin ilmselt rahul kui suudaksin ületada oma kepikõnni rekordi ehk siis 1.20,» sõnas ta.

Treener Einar Kaigas on optimistlikum ning usub, et mõlemad on valmis jooksul enda jaoks head tulemust tegema. Tema hinnangul mõistavad mõlemad treenijad, milline pingutus on ümber Viljandi järve jooks ning oskavad tänu sellele rajal oma jõudu jagada.

Kümnele nädalale tagasi vaadates tunnistasid mõlemad, et neil oli raskeid hetki. Tõnu Talimaa kirjutas oma blogis, et oli ka hetki, kui ta mõtles treenimise pooleli jätta, kuid just pereliikmed olid need, kes utsitasid teda jätkama. «Noorim tütar ütles, et kepikõnniga võin järgmine aasta taas esimeseks tulla kui tahan seda spordiala tõsiselt teha, aga sellises treeningprogrammis osalemises võimalust ei pruugi mul enam tulla,» lisas Talimaa.

Ümber Viljandi järve jooksu korraldajad viisid klubi Jooksupartner treeneri Einar Kaigasega koos algajate treeningprogrammi läbi selleks, et julgustada algajaid treenima. Esimene treeningpäev oli vabariigi aastapäev, 24. veebruar. Juhendaja kirjelduse kohaselt alustati harjutamist sellega, et treeniti treenimise alustamiseks. Esimeste nädalate kava järgi käidi jooksmas kaks kuni kolm korda nädalas ning treener manitses kõiki algajaid alustama väga rahulikut. «Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomiline tundub,» manitses ta avanädalal harrastajaid.

Aegamööda koormused kerkisid ning ka kiirendusharjutusi tegid treenijad tihedamalt. Kümne nädala jooksul said harjutajad teada, mis on fartlek ja ÜKE, kuidas joosta kiirendusi ning milliseid venitusharjutusi peaks tegema. Samuti andis treener toitumis- ja riietumissoovitusi.