Jäähallide ehitamise asemel on neid hoopis vähemaks jäänud, Eesti liigas osalevaid klubisid on katastroofiliselt vähe, alaliidu toimimiseks kulutatakse palju raha – need on punktid, millele tugineb hokiliidu juhtidele umbusaldust avaldanud seltskond.
Kümmekond päeva tagasi koostasid Eesti jäähoki opositsionäärid alaliidu juhtide suhtes umbusaldusavalduse. Postimehe käsutuses olevast avalduse tekstist selgub, et allakirjutanute hinnangul lonkab kogu hokiliidu tegevus kahte jalga.
Avaldus tuleb arutamisele 15. juulil toimuval Eesti Jäähokiliidu erakorralisel üldkogul. Löögi alla sattunud hokiliidu peasekretäri Riho Sooniku sõnul on umbusaldusavaldusega esinemine saamas juba iga-aastaseks. «Lugesin avalduse teksti ega saanudki aru, milles asi. Olen veendunud, et lõppenud hooajast paremat pole meil olnudki,» märkis ta.
Opositsioon on aga teist meelt. Avalduses juhitakse tähelepanu, et möödunud talvel osales Eesti meistriliigas vaid kolm meeskonda ja kaks naiskonda.
Üha ahtamaks kuivavale kandepinnale viitab seegi, et võistkondi ei jätku ka noortesarjadesse. Kolme meeskonnaga aeti läbi A- ja B-klassi meistrivõistlustel. C- ja D-klassis osales neli ning E-klassis viis klubi. «Selle tulemusel on karta, et jäähoki kui iseseisev spordiala jääb lähitulevikus vaid harrastaja tasemel tegutsejate pärusmaaks,» kirjutatakse avalduses.
Eesti meistrivõistluste olukorrast räägib selget keelt ka teadmine, et möödunud hooajal ei osalenud Eesti meistriliigas ühtegi pealinna meeskonda. Eesti hoki 75-aastases ajaloos oli see esmakordne juhtum. Hokiringkondades räägitakse ka sellest, et eeloleval hooajal võib kaduda ka Tartus tegutsev klubi. Kas sellisel juhul jääb meistriliigasse vaid kaks meeskonda?
Soonik näeb olukorda helgemates toonides. Tartus olevat jäähoki üks linna prioriteetidest ning meeskonna kadumisse ta ei usu, Tallinna loodetakse aga sügisest moodustada üks korralik tiim.
«Praegu mängib kümmekond tallinlast Tartus, lisaks leiab siit juurde esiliigas osalevaid mängijaid. Tegeleme selle küsimusega aktiivselt,» tõrjus peasekretär. «Nelja meeskonnaga meistrisari oleks meie tingimustes optimaalne. Profitiime siin nagunii ei teki, pealegi mängib 50 hokimeest välisklubides.»
Umbusaldusavalduses meenutatakse ka üheksa aastat tagasi alaliidu presidendiks saanud Priit Vilba ammust lubadust, et Eestisse ehitatakse kaheksa uut jäähalli. Hiljem taandati see arv poole väiksemaks, kuid kokkuvõttes on hokiväljakute hulk hoopis vähenenud. Lisaks heidetakse ette, et hokiliidu juures pole kohtunike ja treenerite nõukogu ning liiga vähe pööratakse tähelepanu nende koolitusele.
Lisaks eelnenule on avaldusele allakirjutanute jaoks pinnuks silmas hokiliidu neli palgalist töötajat – leitakse, et neidki võiks olla poole vähem. Nii väikese arvu klubide juures polevat neljal inimesel piisavalt tööd.
«Kui meil oleks vaid kaks inimest, võiks poe kohe kinni panna,» arvas Soonik. «Tegelikult tegime ju tänavu ajalugu – Eestis korraldati kolme vanuseklassi MM-turniir ning meeste koondis tõusis 1. divisjoni. Milles probleem?»
Sooniku sõnul kavatsetakse korrastada ka madalamate liigade süsteemi. Praegu seisavad harrastajate liigad alaliidust eraldi, ent peasekretäri nägemuses võiks kõik koonduda ühtsesse süsteemi. «Lisaks meistriliigale peaks meil olema esimene, teine ja kolmas liiga ning nende vahel toimiks korralik üles ja alla liikumise süsteem,» selgitas ta.
Soonik pareeris ka kriitikute väited, justkui ei tehtaks alaliidus piisavalt tööd. Ta meenutas, et kevade hakul kohtus Eesti koondis Tallinnas Soomega, tulevaks aastaks on aga sõlmitud kokkulepe Rootsi koondisega. 2012. aastal peaks enne Soomes toimuvat MMi külastama Eestit koguni Kanada meeskond. Millises koosseisus kuulsad vastased Eesti vastu tulevad, on praegu mõistagi raske ennustada.
Hokiteemalistel internetisaitidel kutsusid aga plaaneeritavad matšid esile iroonilise suhtumise ning kriitikud jäid oma seisukohtadele kindlaks. Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud 13 hokiklubi esindajat.
Nad soovivad juhatuse tagasikutsumist ning uue ja tegusama seltskonna valimist. Mõistagi on neil ka kandidaat Sooniku kohale. Kuluaarides on räägitud kunagisest Eesti esiväravavahist, praegu Soomes treenerina töötavast Andrus Ahist. Muutuste tegemiseks vajatakse aga üldkogul enamuse poolehoidu.