Kultuuriministeeriumi andmetel pole Eestis esinenud olukorda, kus kriminaalkorras süüdimõistetud sportlane oleks võistlustele Eestit esindama kippunud, kuid seaduslikku alust nende keelamiseks pole.
Seadus ei keela süüdimõistetud sportlasel Eestit esindada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi spordiala asekantsleri Tõnu Seili sõnul saab ministeerium lähtuda spordiseadusest. See sätestab karistused ja võistluskeelud dopingainete tarvitamise eest, kuid muudesse eluvaldkondadesse ei sekku.
Seil ei mäleta, et mõni selge juhtum selles vallas oleks esinenud. Ükski süüdimõistetud sportlastest pole hiljem Eesti koondist esindanud mitte süüdimõistmise tõttu, vaid kuna karjäär on läbi saanud. Ka pole alaliidud ministeeriumi poole selle teemaga pöördunud.
Alaliitudel on säärastes asjades suurim otsustusõigus, kinnitades võistluste koondised. Olümpiamängudel osalemisel on viimaseks otsustajaks Eesti Olümpiakomitee.
Seil peab eetiliselt võimatuks, et kriminaalkorras karistatud sportlane Eestit esindama peaks. «Eesti-suguses ühiskonnas pole see võimalik.» Kultuuriministeeriumil on õigus nii kriminaal- kui ka väärteomenetluste alusel lõpetada sportlaste toetamine ehk stipendiumite maksmine.
Kümnevõistleja Kristjan Rahnu puhul lõpetati raha maksmine pärast süüdistuse esitamist 2008. aasta veebruaris, kuid taastati märtsis kergejõustiku alaliidu ja juulis EOK poolt. Praeguseks Rahnu enam riigilt toetust siiski ei saa.
«Suhteliselt okeilt on läinud,» kommenteeris Seil, et sportlaste seadusrikkumistega pole palju tegeleda tulnud.