Kas Rein Taaramäe stardib Tour de France’il?

Rein Taaramäe (paremal) vestluses Türgi tuuri võitja Adam Yatesiga. Foto: Tour of Turkey

Rein Taaramäe sai Türgi velotuuril 2. koha. Nüüd tahab ta näha, kas suudab ka maailma paremikule vastu astuda.

«Etapivõit on tore, velotuuri 2. koht mitte nii väga, aga pärast kahte tühja aastat rahuldav. Kuid see oli kõigest Türgi tuur. Nüüd tahaksin näidata, et olen võimeline ka tipptasemel sõitudel maailma paremikule vastu astuma,» sõnas Rein Taaramäe pärast finišit Türgimaal, kus ta pidi pealt vaatama, kuidas temast 4 sekundit parem olnud Adam Yates trofee vastu võtab. Samas pole selge, kas Taaramäe tänavu Tour de France’ile läheb.

Türgi velotuuril läks paraku ennustatud moel. Üht sekundit, millega Taaramäe reedel liidrisärgi kaotas, polnud kahe viimase tasase maa etapiga võimalik tagasi teha. Pühapäeval ei sekkunud ta sprinterite lõpuheitlusse, vaid finišeeris teises grupis, neli sekundit pärast võitjat.

«Tuju on hea. Mitte 2. koha pärast, vaid seetõttu, et suutsin muretult kogu velotuuri vältel grupis püsida. Lõdvalt,» kuulutas Taaramäe optimistlikult. «Kahel viimasel aastal pidin mägedes isegi sprinterite seltskonnast hammastega kinni hoidma. Nüüd, kui pingutasin maksimaalselt, läksin nii-öelda punasesse, siis taastusin ruttu ja võisin varsti uue puraka panna. Varem kustusin esimese pingutusega.»

Aga see sekund, mis toonuks Türgi tuuri esikoha... «Just see sekund kummitas tõesti. Igaks juhuks neelasin reede õhtul unerohtugi, et rahulikult magada saaks. Olen juhtunut analüüsinud... Ainus võimalus olnuks tiimitöö – Cofidise mehed pidanuks tõusul võimsalt tempot tegema, siis poleks Yates kuhugi läinud ega rünnanud. Kahjuks polnud kaaslastes asja.»

Samas tõdes Taaramäe, et ta pole veel parimate päevade tasemel: «Mootor on mul töökorras ja hea – jõuan tõusudel pikalt kannatada –, aga võimsusest jääb puudu. Üritan end vormi viia trennide ning võistlustega. Varsti sõidan üht väikest tuuri Alpides, kus osalevad ka amatöörid ja päev läbi käib tõsine tõmblemine. Siis veel paar ühepäevasõitu, mis toimuvad künklikel ringidel. Seejärel Dauphine’i tuur ja kui asjalood kehvemaks ei lähe, siis ka Tour de France.»

Taaramäe sõnul pole ta minek Tourile veel sugugi kindel: «Eks meeskond otsusta. Tour pole Türgi velotuur. Teisalt pole ma vahepealsetel aastatel ahjul istunud, vaid kõvasti kilomeetreid kogunud, mullu läbisin näiteks 26 000 km. Nüüd, kui hingamisega asjad korda sain, paugutasin kohe esimesel mägisel etapil võidu. Järgmisena tahan Dauphine’il näidata, et suudan maailma paremikuga rinda pista.»

Samas ei kavatse Taaramäe pead liialt vaevata, kas Tour tuleb või mitte, vaid keskendub järgmisele suuremale sõidule, Dauphine’ile: «Ma pole Touril kümne sekka veel sõitnud ega teagi, kuidas asjasse suhtuda. Kindlasti on mõnusam mõnel väiksemal võidusõidul esikohta jahtida, kui võidelda 10. koha nimel.»

On Touriga, kuidas on, tippspordist loobumise mõtted, mis veel mullu Taaramäed kummitasid, on minevik: «Kas ma just kohe rattaspordiga lõpparve oleks teinud, aga mõtlesin, et kui tänavu jalgu alla ei saa, teen mõne klubiga aastase lepingu ning vaatan siis. Ütlen ausalt: ei ole vahva võidu sõita, kui jõudu pole.»