/nginx/o/2010/06/10/384089t1h5d48.jpg)
USAsse võib transportida meeskondade jagu Beckhameid, kuid seni, kuni ei muutu jalgpalli olemus, ei suuda see mäng Ameerikas juuri sügavale ajada. USAs peab spordis selguma parimatest parim – võitja –, aga jalgpall ehk soccer sellele nõudmisele ei allu.
Ühel käimasoleval turniiril sündinud episoodil on eeldus minna USA spordiajalukku. Muule maailmale annab tollele episoodile järgnenud reaktsioon aga võimaluse avardada mõistmist, miks muidu spordilembelises riigis on jäänud soccer teisejärguliseks alaks. Kõnealuseks hetkeks on USA–Sloveenia mängus tehtud kohtuniku otsus, millega jäeti lugemata ameeriklaste värav, mis omakorda jättis USA võiduta. See episood andis ameeriklastele võimaluse reageerida ning ilustamata oma suhtumise välja öelda: soccer on ebaõiglane.
Vastuseis inglastele
Põhjusi, miks USA pole soccer’it omaks võtnud, on toodud mitmeid. On öeldud, et selleks võis olla vastasseis inglastele, kelle ülemaailmne kohalolek 19. sajandi lõpus jalgpallimängu populaarsusele aluse pani. Hiljem, 1920.–1930. aastatel sattus aga uus katse USAs soccer’it tutvustada lihtsalt valele ajale – ülemaailmse majanduskriisi ajal polnud ameeriklastel võimalust hakata mänge vaatamas käima.
Võib-olla on aga USA ja soccer’i suhte olulisimale mõjutajale kõige lähemal need, kelle arvates tuleb põhjusi otsida nende aegade väärtushinnangutest, mil sport hakkas muutma inimeste sotsiaalset käitumist ehk siis 19. sajandi keskpaigast. Nii ütleb Virginia osariigi George Masoni ülikooli ajalooprofessor Peter N. Stearns, et 19. sajandi teistel pooltel mõjutasid USAd darvinistlikud ideed ning ka väärtused spordis olid sellega seotud. Stearns märgib, et sport muutus valdkonnaks, kus sai darvinismi välja elada ja leevendada majandusliku ja sotsiaalse surve all tekkinud mehelikku angsti. Soccer polnud aga selleks leevenduseks parim. Stearnsi arvates andsid mitmed teised spordialad nagu näiteks ameerika jalgpall darvinistlikke väärtusi hoopis paremini edasi.
Darvinistlikud ideed avaldusid ka spordi reeglites. Ebamäärasus viidi miinimumini. Näiteks USA spordis saab nn suures kolmikus ehk pesapallis, korvpallis ja ameerika jalgpallis vaid viimase ala puhul mäng lõppeda viigiga, kuid sellegi tõenäosus on nullilähedane. Samuti kasutatakse neis mängudes videokordusi.
Meedia võim USAs
Teine oluline erinevus USA ja Euroopa spordis on suhted meediaga. Inglise spordisotsioloog John Sugden ütleb, et USA spordi suur kolmik on ajalooliselt tihedalt seotud televisiooniga, kel on ala arengus, muu hulgas ka reeglite muutmisel kaalukas sõna. Erinevalt iseseisvatest USA profiliigadest on aga soccer’il ülemaailmne katusorganisatsioon (FIFA), kelle otsustest peavad lähtuma kohalikud liigad.
USA televisioonile on soccer suureks väljakutseks ning mängude kajastamine erineb oluliselt Euroopa teletööst. USA meedia jaoks on sport võitlus, katkematu võrdlus, parema väljaselgitamine. Kõige lihtsam näide: kui Euroopas näidatakse mängu katkestuse ajal kordusi, siis USAs võrreldakse samal ajal graafiliselt meeskondade mängijaid või avaldatakse erinevaid statistikaid. Numbrid väljendavad täpsust ning USA televaataja harjumuste rahuldamiseks on selline võrdlus eriti tänuväärne mängus, kus üldskoor üldjuhul väheütlev. Darvinistlikud ideed elavad USA spordis edasi ning vähemalt soccer’i puhul ei muudaks seda eriti ka videokorduste kasutamine. Soccer tõugu ei paranda ja sellega on USA-l raske leppida.