/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2010/06/21/390707t1h6359.jpg)
Mitmed Euroopa tippmeeskonnad on oma fänne alt vedanud, aafriklased ei suuda endiselt näidata lubatud taset. Seni on jalgpalli MM-finaalturniir kuulunud peaaegu täielikult Lõuna-Ameerikale.
Alistamatud lõunaameeriklased koguvad hoogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kõrgeimal tasemel klubijalgpalli mängitakse teatavasti Euroopas, siis vähemalt käimasoleval MM-finaalturniiril on ohjad enda kätte haaranud Lõuna-Ameerika meeskonnad, kes pole oma vastastele suurt sõnaõigust andnud.
«Inglased leiutasid küll jalgpall, kuid brasiillased täiustasid seda,» ütleb kõnekäänd.
Kui Argentina ja Brasiilia on alati olnud tiitlipretendendid, siis tänavusel MMil on jõuliselt oma võtmas ka teised Lõuna-Ameerika riigid. Samas ei saa ka nende meeskondade edu üllatuseks pidada, kuna sealses valikgrupis on suuri võidetud.
Lõppenud MM-valikturniiril suutsid näiteks Tšiili ja Paraguay edestada Argentinat ning ka Brasiiliast jäid mõlemad maha vaid punktiga.
Käimasoleval MMil troonivad kahe vooru järel viie alagrupi tipus Lõuna-Ameerika meeskonnad (teatavasti mängibki MMil viis meeskonda sellest regioonist). Brasiilia, Argentina ja Tšiili jätkavad täisedu kuue punktiga ning Uruguay ja Paraguay on kogunud neli silma. Seega on Lõuna-Ameerika meeskonnad senisest kümnest kohtumisest teeninud koguni kaheksa võitu ning kaks viiki.
Lõunaameeriklaste ühe plussina tänavusel turniiril on välja toodud asjaolu, et nad on harjunud rohkem reisima ning suudavad seetõttu ka uute oludega paremini kohaneda. Teatavasti pallivad ju nende meeskondade tähtmängijad Euroopa suurklubides. Lisaks on Lõuna-Ameerikas nagu ka Lõuna-Aafrika Vabariigis praegu talv.
Samas heidetakse eurooplastele ette, et nad imetlevad liiga palju nende koduõuel toimuvat Meistrite liigat ja riigi meistrivõistluseid ning nende konkurendid on samal ajal koondiste tasemel astunud sammu edasi. Lisaks tuuakse välja, et Lõuna-Ameerika valikturniir on palju pingelisem ja ühtlasem kui Euroopa oma.
Kuigi Tšiilit, Uruguayd ja Paraguayd veel päris tiitlipretendentideks ei peeta, siis peavad kõik kuldset karikat jahtivad meeskonnad arvestama sellega, et aina rohkem Lõuna-Ameerika võistkondi ütlevad selle jagamisel aina tugevamalt oma sõna sekka.
Samas ei saa unustada, et nimetatud regioonist on tänavusele MMile tulnud kaks meest, kes soovivad enda nime jäädavalt jalgpalli ajalukku kirjutada. Nendeks on loomulikult argentiinlaste juhendaja Diego Maradona ja brasiillane Dunga, kes on meeskonna kaptenitena rahvuskoondised omal ajal tiitliteni juhtinud ning ka nüüd ei ole seatud madalamaid eesmärke.
«Kui meeskonnas on sellised imelised mängijad nagu minul, siis on see töö väga lihtne,» on Maradona sõnanud.
Samas ühendab Maradonat ja Dungat ka asjaolu, et mõlemad on vaatamata kriitikale jäänud kindlaks oma stiilile ning julgesid koondisest välja jätta mitmeid tipptegijaid.
Siiamaani on mängijana ja ka treenerina maailmameistriks tulnud vaid brasiillane Mario Zagallo ning sakslane Franz Beckenbauer. Seni on Beckenbauer ainus, kes on tiitli võitnud nii kaptenina kui ka juhendajana.
Ajalooraamatuid natuke lähemalt sirvides võib leida, et selle MMi suurfavoriit peakski olema Brasiilia. Kui eurooplased on kõik tiitlid võitnud Euroopas toimunud finaalturniiridel ning Uruguay ja Argentina võidud pärinevad Ameerika maailmajaos peetud MMidelt, siis brasiillased on tõestanud, et suudavad võita igal pool.
Seni ongi nemad ainsad, kes on suutnud meistriks tulla väljaspool oma maailmajagu – 1958. aastal tõsteti karikas pea kohale Rootsis ning 2002. aastal Jaapanis ja Lõuna-Koreas.