Rulluisutaja varustus olgu kaitsev ja sooritusvõimeline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiit Reinart
Copy
Korraliku varustusega rulluisutaja.
Korraliku varustusega rulluisutaja. Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Millist varustust peaks omama iga rulluisutaja, et tal oleks mugav ja turvaline sõita? Nõustab Extreme Sport Tartu kaupluse juhataja Urmo Fuchs:

Esimene raudreegel - kiiver on kindlasti kohustuslik. Kaitstud võiksid olla ka põlved, küünarliigesed ja randmed.

Kaitsmed

Võistlustel on näha, et eespool sõitjatest kellelgi kaitsmeid peal ei ole. Kasutatakse vaid rattakindaid. Kukkumisel on ju esimene refleks – peopesad ette.

Eks need kaitsmed natuke segav tegur on ja sellepärast neid seal esiotsa sõitjatel ka ei näe. Aga kui vähegi kannatab, siis nad ikkagi võiksid peal olla. On müüki tulnud juba ka slim-kaitsmeid, õhukesed pealetõmmatavad sukk-kaitsmed, kus on polster  peal. Põlveosa ta ju natuke häirib, aga juhul kui peaks mingi kukkumine tulema, on kaitsmetest ikka palju abi.

Olen alati öelnud, et inimesed, andkem endale aru – kui me ei sõida esimese 10-15-20 sisse, siis  võtkem seda ikkagi rahvaspordina. Võita sekundikümnendik kaitsmete arvelt tähendab seda, et võime kaotada mitmeid päevi oma elust, kui peame vedelema kinniseotud jalaga voodis selmet nautida elu ja rulluisusõitu.

Kaitsmed ei ole nii häirivad, et neid ei peaks kandma. Paralleeli võib tõmmata rattaspordist, kus kunagi profid sõitsid ilma kiivriteta – tänapäeval on kiivrid ilusti peas,  sest milleks eluga riskida.

Joogipudel

Varustusse võiks pikkade trennide puhul kuuluda ka joogipudel. On olemas spetsiaalsed joogivööd. Väga hea, kui tegemist on suusatajaga ja tal on ostetud suusataja joogivöö. See sobib väga hästi ka rulluisutajale. Olen ise proovinud – seisab hästi ümber, mahutab palju, hoiab suvel joogi jaheda.

On olemas ka joogivööd, kuhu käib joogipudel sisse, seal on ka taskud, kuhu panna mp3 mängija, telefon jms.

Riietus

Riietus. Ka paljude harrastajate seljas näeb  juba kombesid, ehk liibuvaid kostüüme. Hästi sobivad ka rattasärgid.

Sokid on kindlasti põhjus, miks vahel on uisutajail jalad ära hõõrdunud. On selgunud, et sõideti tavalise froteesokiga, kus sääreosas pikikummid jooksevad alla. Need kipuvad lihtsalt jalga hõõruma.

Rulluisusokid on spetsiaalsed sokid.  Õmblusi rulluisusokkidel peaaegu et polegi. Kand ja sääreosa on tugevdatud.

Madala võistlusuisuga sõitjatel on nn ülispetssokid, kannasokid jne. On sõitjaid, kes ei kasuta üldse sokke, et saabas oleks ülitäpselt jalas. On neid kes sõidavad väga õhukese sukaga.

Aga need on ikkagi juba tippsõitjate sõidumoodused.

Prillid

Lisavarustuses on tänapäeval levinud ka prillid. Kiirused on ikkagi suured. Tavasõitajdki sõidavad trennis 20-25 km tunnis. 30 km tunnis pole samuti harv. Sitikaid on meil ikka palju ja korralik spordiprill võiks ikka peas olla. Kaitseb silmi nii sitikate eest ja samuti ei või teada, mis kukkumise puhul võib silma sattuda.

Uiskuda ületalve säilitamiseks ja mugavaks kaasaskandmiseks on olemas ka spetsiaalsed rulluisukotid.

Uisutaja põhivarustuse maksumus

Uisuhinnad kõiguvad algaja usisutaja uiskude3000 kroonist kuni 10 000 krooniste võistlusuiskudeni. X-training võistlusuisk harrastajale maksab ca 5500-6000 kr.

Nii saab igaüks oma taseme järgi arvestada. 3000 kr – päris alustaja. 4000 – ka alustaja aga tahab juba natuke paremat uisku. 5500 – X-training uisk 1oo mm rattaga tõsisemale harratajale

Kiivrid. Rulluisutajale sobib ülihästi ka klassikaline jalgrattakiiver. Olen soovitanud ikkagi ca 1000 kroonist kiivrit. Odavamad kiivrid on ka olemas, samas on kiiver selline asi, mille arvelt ei tasuks kokku hoida. Mida kallim kiiver, seda kergem, seda mugavam (mitte küll alati, aga üldreeglina), seda nägusam ta näeb välja. Kiiver jääb sulle väga pikaks ajaks, kui sa just ei kuku. Ja kui kukud, on temast kõige rohkem kasu.

On ju teada tõde, et osta tuleb nii kallis kiiver, kui kalliks sa oma pead pead. Selle peale on mõni klient öelnud, et sel juhul teil nii kallist kiivrit polegi.

Kukkumise korral kehtib reegel, et kiiver tuleks välja vahetada. Mikromõrasid ei pruugi näha jääda, aga järgmisel korral ei paku kiiver enam nii turvalist kaitset, kui temaga on ikka korra asfaldis ära käidud.

Kaitsmete komplekti hinnad ulatuvad 300-900 kroonini. Hind sõltub kaitsmete sisust. Kallimatel on juba coolmax sisu, mis on palava ilmaga paremad, õhulisemad. Trennis peab higistamisega niikuinii arvestama. Kallimad kaitsmeda on ka ühemad, istuvad paremini ümber, elastsemad, paindlikumad.

Palju sõltub sellest, kui palju mingit vahendit kasutatakse.On juhtumeid, kus pannakse suur raha spordivarustusse sisse, aga seda ressurssi ei kasutata ära. Kui käiakse tõesti vaid kord nädalas sõitmas, siis ei näe ma põhjust, miks peaksid olema kõige hinnalisemad asjad.

Kuigi – olen alati öelnud, et elame ainult üks kord ja see elu tasub endale teha nauditavaks.Tänapäeval kõik need kallimad asjad pakuvad ikkagi parema elamuse.

Küll aga mitte siis kui nt võistlusuisud ostakse algajale. Meil toodi  hiljaaegu tagasi 10 000 kroonised võistlusuisud, mis olid kingitud inimesele, kelllel ei olnud kuigi palju uisutajastaaži.

Spordivarustuse kohta ei saa alati öelda, et mida kallim seda kvaliteetsem. Saab aga öelda, et seda sooritusvõimelisem.  

Märksõnad

Tagasi üles