Maccabi tegi vähesega palju

Maccabi mängijad, treenerid ja taustajõud Euroliiga võitu tähistamas. Foto: AFP/SCANPIX

Nelja tugevama finaalturniiri autsaideriks peetud Tel Avivi Maccabi võitis Euroliiga.

«Loodetavasti tõestasime kõikidele treeneritele ja klubidele, et kui teha asju õigesti, on vähesega võimalik teha väga palju. Meie meeskonna mängijates polnud finaalturniiril kindlasti kõige rohkem talenti, kuid me olime siin vaieldamatult parim meeskond,» võttis Tel Avivi Maccabi korvpallimeeskonna peatreener David Blatt pühapäeva hilisõhtul kokku oma meeskonna imelise teekonna Euroliiga meistriks.

Maccabit peeti nelja tugevama finaalturniiril selgelt autsaideriks. Loomulikult ei jõua keegi selliste mängudeni juhuslikult, kuid Moskva CSKA, Barcelona ja hooaja suursoosiku Madridi Reali kõrval ei nähtud neil kuigi suuri võimalusi. Kuid reede õhtul saadi poolfinaalis vägeva lõpuspurdi ja õnne abil imeline ühepunktiline võit CSKA üle. Pühapäeval oldi aga finaalis Reali alistamisele lähedal juba normaalajal, kuid võit vormistati lõpuks lisaajal.

Nelja tugevama finaalturniir soosib üllatusi – ühes mängus on kaalul väga palju ning paberil justkui nõrgemana näival meeskonnal on ühe mängu võitmine alati tõenäolisem kui loota edu pikas seerias.

«Ma ei usu, et me suudaksime alistada Reali või CSKAd pikas seerias. Ühe mängu võitmine on aga võimalik ning meil õnnestus seda tõestada kahel korral,» rääkis Blatt finaalijärgsel pressikonverentsil. «Kõigepealt saime suurepärase võidu CSKA üle ja seejärel mängisime absoluutselt õigesti, tšempionite vääriliselt Realiga, ja ma julgen väita, et võitsime teenitult.»

Eelmise kümnendi alguses Maccabiga töötanud, seejärel mööda rahakaid Euroopa liigasid tiirutanud ja lõpuks taas kodusesse Maccabise naasnud Blatt ehitas võitjameeskonda viimased neli hooaega. Neist esimesel jõudis ta oma tiimiga Euroliiga finaali, kus jäädi alla Ateena Panathinaikosele, kahel eelmisel aastal lõppes Iisraeli tippklubi teekond enne otsustavaid mänge.

Kõik need neli hooaega on meeskonnas püsinud vaid kaks meest: seekordses finaaliski väga olulist rolli mänginud David Blu ja meeskonna kapten Guy Pnini. Möödunud hooaja eel liitusid Maccabiga aga väga olulised jõud: näiteks veel kuus aastat tagasi Saksamaa 5. liigas pallinud, ent sealt visalt üles roninud Ricky Hickman, suurklubide kogemustega Devin Smith ja Iisraeli koondise mängujuht Yogev Ohayon.

Meeskond sai selleks korraks lõpliku kuju käesoleva hooaja eel, kui Blatt tõi enda juurde seni tugevates, kuid mitte esimese suurusjärgu klubides mänginud Tyrese Rice’i ja Alex Tyuse ning leidis, et olulise rollimängijana vajab ta «mürakat» Sofoklis Schortsanitist.

Nagu näha, pole selles nimekirjas ühtegi meest, keda enne tänavust hooaega oleks võinud pidada Euroopa korvpalli esimese suurusjärgu staariks. Kuid just sellistes mängijates nägi Blatt võimet moodustada üksikutest osakestest korralik tervik ning ühtsest seltskonnast kasvasid välja ka oma liidrid. Finaali parimaks mängijaks valitud Rice ja Hickman lõidki särama just selles meeskonnas.

«Korvpallis ja spordis üldse pole kaugeltki iga päev suurepärane, vaid vastupidi – ette tuleb raskusi, pettumusi, tõkkeid ja probleeme,» viitas Blatt eduni viiva tee keerukusele. «See, kuidas treener saab probleemidega hakkama ja milliseid otsuseid ta vastu võtab, näitab, kas ollakse valmis liikuma edasi ja saada edukaks.»

Vaieldamatult Blatt teab, mida räägib. Maccabi pole mõistagi mingi vaene klubi, kuid nende rahalised võimalused polnud päris suurtega võrreldavad. Näiteks CSKA tänavuse hooaja eelarve küündis 60 miljoni USA dollarini, Maccabi käsutuses olnud rahasumma oli aga kolm korda väiksem.

Maccabi mängijatel oli võiduemotsiooni kirjeldamiseks raske sõnu leida. «Ma ei suuda juhtunut kirjeldada, ma isegi ei tea, mis juhtus… seda pole võimalik sõnadesse panna,» ütles Rice. «Finaal oli minu karjääri parim ja tähtsaim mäng. Kusjuures pole tähtis, kuidas ma ise mängisin, sest ilma meeskonnakaaslasteta polnuks see võimalik. Me mängisime finaalis Realiga – Euroopa parima meeskonnaga –, kuid nüüd oleme hoopis meie parimad.»