Vennad Toobalid – koondise kõige rahulikumad mehed

Vennad Toobalid püüavad Eesti koondise taas EM-finaalturniirile tüürida. Foto: volley.ee

Võrkpalli Eesti rahvusmeeskonna mängu juhtivad vennad Kert ja Andres Toobal on tippu jõudnud tänu toetavale perele ja tööle.

Euroopa meistrivõistluste valikmängudel osalev võrkpallikoondis alustab täna Kreekas Piraeuses alagrupi teist vooru tugeva Slovakkia vastu. Peatreener Gheorghe Cretu valikul on koondises sidemängijatena ametis vennad Kert ja Andres Toobal.

Türilt pärit võrkpallurid jäid ühe ala juurde pidama noorelt. Vanem vend Kert (34) läks Villi Vantsi juurde trenni ja nooremad Kermo (32) ning Andres (26) käisid tema jälgedes. «Väikses kohas trennide osas väga palju valikuid polnud,» räägib koondises aastaid kaptenirolli kandev Kert.

Ka Toobalite vanemad on spordiinimesed, ema mängis samuti võrkpalli ja isa tegeles suusatamisega. «Keegi meid sporti tegema ei sundinud, küll aga olid vanemad väga toetavad ja ilma nendeta poleks me siin, kus täna oleme,» tunnustab Kert ema ja isa.

«Jõlkusin vanematel vendadel alati kaasas, ilmselt nad alati selle üle väga rõõmsad ei olnud, aga mis neil üle jäi,» räägib Andres lapsepõlvest. «Mingeid hulle tülisid meil siiski ette ei tulnud.»

Koondisega reisides elavad vennad ühes hotellitoas ja liiguvad ringi kui paarisrakend.«Oleme alati hästi läbi saanud ja jututeemasid jagub siiani. Iseloomult oleme Andresega üsna sarnased, sellised rahulikumapoolsed. Keskmine vend on natuke ägeama loomuga,» muigab Kert. «Suhtleme palju ka hooaja jooksul. Eriti tihedalt rääkisime siis, kui mul Prantsusmaal olles vigastuse tõttu keeruline aeg oli. Tol ajal oli vend suureks toeks,» ütleb Andres.

«Inimesena on ta hästi rahulik. Räägib siis, kui on midagi öelda,» ütleb noorem vanema venna kohta.

Vigastustele vaatamata jätkuvalt väljakul

Keskmise venna Kermo sporditegemisele tõmbasid kriipsu peale vigastused. Traumad on seganud ka Kerti ja Andrest, neist viimane taastub siiani raskest puusatraumast. «Tal on ikka tõsisemat laadi operatsioonid olnud. Ses osas tuleb Andresele kõvasti au anda, et nende kiuste siiani tippspordis jätkata tahab. Paljud oleksid samas olukorras ammu ketsid varna riputanud,» ütleb Kert.

Vigastuste tõttu tuleb välja ka Andrese hetke suurim miinus – vähene mängukindlus. «Kui nii pikk paus sisse jääb, on raske kohe enesekindlust leida,» sõnab Kert noorema venna kohta. «Koondises oldud ajaga on ta ses osas suure sammu edasi astunud, kuigi mõõnahetki tuleb ikka sisse.»

«Andres on pikem ja pikemate kätega ja selleni pole mul võimalik kuidagi küündida,» toob Kert noorema venna eelise välja. «Mängust saab ta aru hästi ja kui mingeid ülesandeid antakse, suudab neid üsna täpselt täita,» lisab Kert. «Sportlikku nahaalsust võiks ehk rohkem olla, aga eks see on ka enesekindlusega seotud.»

«Kert on tunduvalt enesekindlam ja stabiilsem. Ja oskab end rohkem maksma panna. Mina võtan ka väikseid eksimusi rohkem südamesse. Ühine on mänguliselt see, et selja taha tõstmine on mõlemal parem kui ettepoole. Blokis on vend väga hea, aga kõrguse poolest ma alla ei jää. Kuigi Kert kerkis nooremana ikka väga kõrgele,» võrdleb Andres.

Vanemate toel tippu

Andrese vigastustejada sai alguse 2011. aastal. «Kukkusin väljakul ja tegin põlve pealt veidi naha katki, tekkis põletik ja vajasin operatsiooni. Järgmisel aastal vigastasin kontrollmängus puusa, hiljem muutus valu väga tugevaks ja lõpuks olin seetõttu sunnitud Prantsusmaa klubist lahkuma,» kirjeldab Andres juhtunut.

«Lõpuks üks Soome arst tegi operatsiooni, mille käigus selgus, et olukord oli tõsisem kui algul eeldati ning oli päris raske lõikus.» Et üks puus on teisest kõrgemal, tuleb tal siiani eriharjutusi teha ja igapäevaselt valuvaigisteid neelata. «Kuigi uuringute järgi peaks kõik nüüdseks justkui korras olema, pole valu kadunud. Nüüd püütakse asja kesknärvisüsteemile nii-öelda restarti tehes,» räägib sidemängija, kes aitas Bigbank Tartu kevadel Eesti meistriks.

«Tartus sain trenni teha, aga mängukindlus pole veel see, mis võiks olla,» ütleb Andres, kel uueks hooajaks pole veel töökohta olemas. «Olen kõikidele pakkumistele avatud ja klubi osas mingeid kokkuleppeid veel ei ole,» ütleb Tartu Ülikoolis magistriõpinguid jätkav võrkpallur.

Ka vanem vend pole traumadest pääsenud, õlavigastuse tõttu oli ta sunnitud terve hooaja vahele jätma. «Eks selliseid on tippsportlaste seas ka, kes päris puhaste paberitega pääsevad, aga vähe,» ütleb ta. «Kui neli-viis tundi päevas treenid, siis ikka läheb kuskilt katki,» räägib viimased aastad Türgis pallinud Kert.

Mõlemad mängumehed toovad esile vanemate rolli sportlaseks kujunemisel. «Ilma nende toeta oleks väga keeruline olnud. Näiteks kui Andres hakkas Pärnus mängima, käis ta ju veel Türil koolis. Siis viis isa teda iga päev trenni. Tuli töölt, võttis Andrese ja sõitis Pärnusse, ootas kaks tundi ja sõitis siis tagasi. Nii 11. kuni 12. klassini. Vanemad on meid alati toetanud,» tõdeb Kert.

«Mõistagi on koos vennaga Eestit koondises esindada väga uhke tunne. See on tunnustus ka meie esimesele treenerile Villi Vantsile,» sõnab Kert.

EM-valiksari

Kreeka Piraeus

Ajakava:

29.05 17.00 Eesti – Slovakkia

30.05 19.30 Eesti – Kreeka

31.05 18.00 Ungari – Eesti

Tabeliseis:

1. Slovakkia (6 p)

2. Kreeka (6)

3. Eesti (6)

4. Ungari (0)