Kirev seltskond tahab teha Eesti bobiajalugu

Eesti bobikoondisesse pürivad nii jõutõstja Harri Olak kui ka sõudeergomeetritreener Arnold Sanglepp. Foto: Margus Ansu

«Sotši olümpiamänge vaadates mõtlesin, miks Eestil pole oma bobikelgumeeskonda. Kui siis sellise pakkumise oma meilipostkastist leidsin, mõtlesin kohe, et oleks väga huvitav osaleda,» rääkis 21-aastane Arnold Sanglepp, kellest võib peagi saada Eesti bobikelgumeeskonna liige. Juba vähem kui kahe nädala pärast saavad kõik bobitiimi kandideerijad oma sobivust tõestada ja ajaloolise projektina pannakse kokku Eesti esimene bobimeeskond.

Mais jõudis avalikkuse ette projekt, mille raames käis Tallinn Bobsleigh Club välja idee moodustada eestlastest koosnev bobimeeskond, mis juba 2018. aasta olümpiamängudel saaks rajale joosta. Ajaloolise projekti jaoks komplekteeritakse meeskonda üsna uudse lähenemisega, sest tiimiliikmed valitakse sooviavalduste saatjate hulgast. Nii laekuski loodava meeskonna mänedžerile Mauro Serrale 45 sooviavaldust, mille saatjad juuni keskel intervjuule kutsutakse.

Nende hulgas on ka 21-aastane Pärnust pärit sõudeergomeetri harrastusgrupi treener Sanglepp, kes peab oma võimalusi meeskonda pääseda üsna heaks. «Kui ennast kiita ja võtta arvesse füüsilised eeldused, peaks see olema üsna tõenäoline,» rääkis sõudmistaustaga Sanglepp. «Minu põhiala ei ole küll sada protsenti sprinterlik, seega see võib saada takistuseks, aga usun, et see pole liiga oluline. Sõudmine on sarnaselt bobikelgutamisega väga täpne ala, sest tuleb meeskonnaga koos tööd teha ja olla millimeetri pealt täpne, eksimisruumi on minimaalselt. Sõudjad on väga mitmekülgsed ja võivad joosta sprinti, teha suurte raskustega trenni ja olla ka pikal maal head,» loetles Sanglepp oma võimalikke eeliseid konkurentide ees.

Teistmoodi nägemusega on aga samuti 21-aastane Harri Olak, kes pürgib bobikelgumeeskonda hoopis jõutõstmisest. Tänavusel juunioride EMil U23 vanuseklassis 3. koha saanud Olak peab oma eeliseks just jõutõstmises vajaminevat äkkmomenti: «Kuna start on bobisõidus väga tähtis, siis minu kõvaks eeliseks võikski olla plahvatuslik jõud, sest ka jõutõstmises on oluline lühike ja kiire jõumoment.»

Erinevalt Sanglepast ei saatnud Olak bobimeeskonna koostamisest kuuldes kohe oma CV-d, kuid lõpuks sai uue projekti võlu noormehest siiski võitu. «Kui esimest korda nägin kuulutust, siis kohe ei tulnud selle peale, et võiksin kandideerida. Samas, eks iga sportlase unistus on jõuda olümpiamängudele, aga minu praegune ala ei kuulu olümpiakavva. Lisaks on bobikelgutamine alati põnev tundunud,» selgitas Olak.

Mõlemad meeskonda kandideerivad noormehed leiavad, et kuigi tiimi pole veel moodustatud, peaks 2018. aasta OMile jõudmine olema igati jõukohane ülesanne.

«Kui meeskond kokku saadakse, on olümpiale jõudmise tõenäosus suur. Näiteks Läti bobimeeskond arenes ju väga kiiresti ja sel olümpial oldi medalile väga lähedal,» tunnustas Olak meie lõunanaabreid.

Sanglepa sõnul sõltub meeskonna edu eelkõige tiimiliikmete töövõimest. «Muudel aladel on ka väiksema ajaga meeskondi kokku pandud, seega ma ei näe põhjust, miks bobimeeskond ei peaks jõudma OMile. Samas saabki oluliseks, kas tuleb kokku punt, kes viitsib piisavalt tööd teha,» selgitas Sanglepp.

45 bobimeeskonna kandidaati annavad Tallinn Bobsleigh Clubi esindajatele intervjuud 17. juunil, seejärel valitakse välja viis-kuus sobivat noormeest, kes alustavad treeninguid. Esmalt ootab noormehi ees suvelaager, misjärel juba sügisel treeninglaager Austrias, mis päädib bobikelgutaja litsentsi tegemise ja esimese võistlusega.