Jalgpalli maailmameistrivõistlustel on seni suurepäraseid tulemusi näidanud suurfavoriit Brasiilia ning ka Holland. Kuid nende fännid pole asjaga rahul.
Brasiilia ja Hollandi fännidele jääb meeskonna võidust väheks
30. juuni 2010, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia ja Holland on aastakümneid olnud tiitlivõistlustel meeskonnad, kelle loominguline ning vaatemänguline mäng on fännidele palju silmailu pakkunud, kuid tänavusel MMil on kõik muutunud.
Mõlemad meeskonnad on küllaltki kindlalt tulemusele orienteeritud ning üritavad soovitud resultaadini jõuda võimalikult vähe jõudu kulutades. Holland on seejuures võitnud kõik neli senist kohtumist ning Brasiilia on teeninud kolm võitu ja ühe väravateta viigi.
Heaks näiteks oli ka Brasiilia ja Tšiili kaheksandikfinaal, kus viiekordsed maailmameistrid lõid küll kolm väravat ja võitsid 3:0, kuid siiski ei näidanud nad sellist tulevärki nagu ollakse harjutud Brasiilia esituses nägema. Pigem üritasid brasiillased seisu hoida ja mängu tappa ning kaitses tegutseti äärmiselt täpselt.
«Peame igas liinis taset tõstma ja me lähme edaspidi ainult paremaks,» sõnas brasiillaste juhendaja Dunga. Kas järgmistes mängudes pannakse oma kaitse veel tugevamini lukku?
Kui jalgpallifännid on harjunud, et brasiillastel on ülitugev ründeliin, siis tänavusel turniiril võib väita, et meeskonna kaitsjad ja väravavaht võivad olla isegi nimekamad.
Kui tihti on räägitud, et brasiillaste nõrgimaks lüliks on mees kahe posti vahel, siis tänavu Milano Interi rivistuses Meistrite liiga võitnud Julio Cesar on praegu maailmas üks hinnatumaid puurilukke.
Samas tundub, et Brasiilia praegusesse koondisesse, kus igal mehel on oma kindel ülesanne, mida tuleb täpselt täita, ei mahukski sellised mehed nagu Ronaldinho ja Adriano.
Nagu ka varasemalt on kirjutatud, pole brasiillaste jaoks tähtis ainult tiitel, vaid ka see, kuidas see on võidetud. Seega arvatakse juba praegu, et selle Brasiilia koondise liikmed ei tõuse kodumaal isegi kuldsete autasude võitmise puhul väga suurteks sangariteks. Kindlasti ei õnnestu neil kerkida 1970. aasta meistrite kõrvale.
Samamoodi on oma lemmikutes pettunud ka hollandlased, kes tutvustasid maailmale 1970ndatel aastatel «totaalset jalgpalli».
Nii nagu brasiillastel on ka hollandlastel olemas mehed, kellega võiks mängida mängu, mis inimestele silmailu pakuks, kuid Bert van Marwijki juhendataval meeskonnal on teistsugune taktika.
Kui seni võivad mõlema meeskonna fännid koondisele nende tulemusele orienteeritud mängu andestada, siis pärast reedest veerandfinaali muutub ühe meeskonna jaoks kõik.
Kuna Brasiilia ja Holland lähevad omavahel vastamisi, ootab kaotajat kohalikus meedias ja fännide seas tõenäoliselt suur kriitikatulv, kuna lisaks tulemusele ei suudetud pakkuda fännidele meelepärast jalgpalli.
Samal ajal on vastupidise arengu läbi teinud Saksamaa koondis. Kui sakslased esindasid oma hiilgeaegadel sarnast stiili nagu praegu hollandlased, siis nüüd on just sakslased need, kes on ilusa mänguga võitnud palju poolehoidjaid.
Ja kui Saksamaa peakski veerandfinaalis kaotama Argentinale, siis kindlasti ei saa nemad tunda sellist kriitikat nagu kohtumise Holland – Brasiilia kaotaja.