Maailmakuulus «toode» – Brasiilia jalgpallur

Jalgpallikuningas Pele tähistamas 1970. aasta MM-tiitlit. Foto: SCANPIX

Mis on ühist Prantsuse kokal ja Brasiilia jalgpalluril? Mõlemad on justkui kvaliteedimärgid, kellelt eeldatakse alati maksimaalset tulemust. Loomulikult kasvab selliste arvamuste põhjal ka nimetatud rahvuste ja elualade esindajate enesekindlus. Nii ongi tänapäeva klubijalgpallis raske leida väljakut, kus ei oleks palli taga ajanud mõni brasiillane. Samamoodi vaadatakse tihtilugu ihaleva pilguga Brasiilia jalgpallikoondislasi, kes mängivad justkui maailma eliittiimis.

Lõuna-Ameerika suurriigi koondislane oma kollases mängusärgis muutus maailmas omaette nähtuseks 1970. aastal Mehhikos toimunud MMiga. Kuigi Brasiilia oli ka kahel varasemal korral kroonitud maailmameistriks, siis nende kolmanda MM-tiitli aitas üle maailma viia televisioon, kus esmakordselt näidati suurimast jalgpallipeost värvilist pilti. Brasiillaste võidukat tiimi, kus pallisid Pelé, Rivelino, Jairzinho, Gerson, Carlos Alberto Torres, Tostão ja Clodoaldo, on tihti peetud läbi aegade parimaks meeskonnaks.

Nii muutiski värvitelevisioon 1970. aasta MMil võidutsenud Brasiilia koondise ja nende suurima staari Pelé «surematuks» ning uskumus võidukast Brasiilia koondisest elab jätkuvalt edasi. Kui rääkida n-ö tipptoodangust, siis kindlasti ei kahtle ükski brasiillane, et läbi aegade parim jalgpallur ongi just nende kaasmaalane Pelé, kes on ainsa mängumehena kroonitud kolmekordseks maailmameistriks.

Kui tänapäeval ollakse harjunud, et kõik tippmängijad jõuavad mingil hetkel Euroopasse, siis Pelé esindas oma profikarjääri jooksul vaid kohalikku Santost ning karjääri lõpus ka ameeriklaste New York Cosmost. Ülemaailmne aina kasvav nõudlus Brasiilia jalgpallurite järele ja sealsete mängumeeste soov mängida välismaal (esimese eelistusena muidugi Euroopas) ongi viinud olukorrani, kus kohati ei ole mängutasemel enam tähtsust, vaid oluliseks argumendiks on rahvus. Tuleb olla brasiillane!

«Brasiillast on tunduvalt lihtsam mõnele meeskonnale müüa kui ükskõik millise teise rahvuse esindajat,» avaldas esimesed brasiillased Islandi ja Fääri saarte liigasse viinud jalgpalliagent Fabio raamatus «Futebol: The Brazilian Way of Life». «Jalgpallimaailmas on brasiillaste järele ülemaailmne hullus. Seda on tegelikult kurb öelda, kuid reaalsuses on tunduvalt lihtsam müüa kehva brasiillast kui head mehhiklast. Brasiillasega käib kaasas imidž rõõmust, pidudest ja karnevalidest. Mõnel juhul ei olegi talent nii tähtis, oluline on lihtsalt omada tiimis ka brasiillast.»

Brasiillaste soovi pääseda välismaale iseloomustab hästi sajandivahetuse paiku Fääri saartel Toftir B68 meeskonnas mänginud Marcelo Marcolino. «Kui ma lähen tagasi Riosse, siis inimesed kohtlevad mind teisiti. Ma oleksin justkui nagu kuninglikust soost. Nad mõistavad, et sa oled nüüd tähtis inimene,» rääkis 2000. aastal Fääri saarte jalgpalliliiga parimaks ründajaks valitud Marcelo.

«Minu naabruskonnast ei ole keegi teine Euroopas jalgpalli mänginud. Kui sa räägid, et mängid Brasiilias mingis kohalikus väikeses klubis, tehakse sinu üle nalja ja sind peetakse tühjaks kohaks. Brasiillased austavad sind rohkem, kui sa mängid Euroopas. Sind nähakse hoopis teise pilguga. Vähemalt minul on nüüd võimalus oma lastelastele rääkida, et ma olin keegi,» lisas ta.

Brasiilia jalgpalli fenomenist rääkides ei saa kindlasti üle ega ümber nende rõõmsast mängustiilist, mis on võitnud paljude fännide südame. Kui Inglismaa on jalgpalli sünnimaa, siis jalgpalli koduks võiks lugeda Brasiiliat, kus mäng on lihvitud just tänapäevaseks ja moodsaks.

«Brasiillased mängivad jalgpalli, nagu see oleks tants. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et paljudes brasiillastest voolab aafriklaste verd või nende jaoks on lähedane Aafrika kultuur. Seetõttu tavatsevad nad taandada kõik tantsule ning vastavalt ka mängitakse ja tehakse tööd,» on kirjutanud Brasiilia ajaloolane, sotsioloog ja ajakirjanik Gilberto Freyre raamatus «New World in the Tropics: the culture of modern Brazil».

Nii on brasiillaste seast esile kerkinud väga eriilmelisi mängijad, kellest mõne puhul ei oskakski teda esmapilgul pallivõluriks pidada. Ülemaailmselt räägitakse palju Brasiilia jalgpalli säravaimast «toodangust» Pelést, kuid samal ajal on läbi aegade üheks paremaks mängumeheks hinnatud tema kaasaegne Garrincha, kelle imelist triblingut meenutatakse siiani hea sõnaga.

Kui Pelé vormiti «tooteks» ka pärast karjääri lõppu, siis Brasiilia kahe esimese MM-tiitli juures üks peaarhitekte olnud Garrincha (Brasiilia ei kaotanud ühtegi kohtumist, kui väljakul olid korraga Pelé ja Garrincha) on hoopis vastupidine näide sellest, mis võib säravast jalgpallurist pärast karjääri lõppu saada. Vaatamata deformeerunud selgroole ja kõveratele jalgadele, millest üks oli teisest 6 cm lühem, suutis Garrincha jõuda maailma absoluutsesse tippu ja omal ajal peeti teda kohati isegi Pelést paremaks.

«Kogu jalgpalliajaloos ei ole keegi teine suutnud inimesi õnnelikumaks teha. Kui ta (Garrincha) oli väljakul, siis mänguplats oli nagu tsirkus, pall tema taltsutatud loom ja kohtumine üleüldine peokutse. Garrincha toitis oma lemmikut, palli, ja koos lõid nad midagi sellist, et inimesed peaaegu surid naeru kätte,» on kirjeldanud Uruguay kirjanik Eduardo Galeano Garrinchat.

Kiidusõnadega pole olnud kitsi ka jalgpallikuningas Pelé: «Garrincha oli imeline mängija. Üks parimaid, kes kunagi jalgpalli mänginud. Ta suutis teha palliga asju, mida keegi teine ei suutnud.»

Kuna pärast karjääri lõppu sai Pelést ülemaailmne bränd ja Garrinchast karmi elusaatusega lihtne brasiillane (vähemalt 14 lapse isa suri 49-aastaselt vaesuses vireledes maksatsirroosi), otsitaksegi tänapäeval Brasiilia jalgpallis pidevalt uut Pelét. Kuigi pärast kaht eelmainitut on maailma hullutanud sellised mehed nagu Zico, Socrates, Romario, Ronaldo ja Ronaldinho, ei ole keegi neist suutnud tõusta sarnastesse kõrgustesse.

Praegu on esile kerkinud järjekordne kandidaat, Neymar. 22-aastane FC Barcelona mängumees on maailmakuulsa kollase särgi selga tõmmanud juba 47 korda ja löönud selle aja jooksul 30 väravat, mis annab Brasiilia koondise kõigi aegade edetabelis juba 10. koha. Esimesel positsioonil on selles arvestuses loomulikult Pelé 77 tabamusega. Seega on Brasiilias toimuva MMi eel loodud vähemalt tingimused uue legendi sünniks.