Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2014/06/09/3102164t1h1565.jpg)
Maailma parimast jalgpallurist rääkides on viimastel aastatel käinud võrdlus peaasjalikult kahe mehe, Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo vahel. Aasta parima mängija valimisel on viimasest kuuest tiitlist neli läinud Messile (lisaks kaks 2. kohta) ja kaks Ronaldole (lisaks kolm 2. kohta). Kui klubitandril ja isiklikus plaanis on mehed võitnud kõik võimaliku, siis rahvuskoondise ridades pole neid säärane edu saatnud.
Messist rääkides on alati märgitud, et Argentina koondises ei suuda ta näidata sama säravat mängu nagu koduklubis FC Barcelonas. Ronaldo ja portugallaste puhul on olukorda vaadatud pigem sellise pilguga, et võrreldes teiste jalgpalli suurvõimudega on Portugal ikkagi väike riik ja Madridi Reali ässa kõrvale lihtsalt ei ole panna samaväärseid mehi.
Siiski tuleb tõdeda, et Ronaldot on suurvõistlustel saatnud seni suurem edu. 2004. aastal jõudsid portugallased kodusel EMil finaali, kus tuli aga 0:1 alla vanduda suurüllatajale Kreekale. Juba toona valiti 19-aastane Ronaldo turniiri sümboolsesse koosseisu. Lisaks aitas ta Portugali 2006. aasta MMil poolfinaali. Poolfinaali jõudis Portugal Reali mängumehe eestvedamisel ka 2012. aasta EMil, kui alles penaltiseeria järel tuli alla vanduda viimaste suurturniiride valitsejale Hispaaniale.
Messi tegi samuti MM-debüüdi 2006. aastal, kui Argentina jõudis veerandfinaali. Toona pidi ta leppima veel vahetusmehe rolliga. Neli aastat hiljem oli Messi juba suur staar, kuid taas piirdus Argentina veerandfinaaliga. 2007. aastal jõuti aga Copa America finaali, kus tuli tunnistada Brasiilia kindlat 3:0 üleolekut. 2008. aastal kuulus Messi küll Pekingi olümpiamängudel võidutsenud koondise rivistusse, kuid teadupärast pole tegemist tiitliga, mis aitaks jalgpalluril legendi staatust kinnitada. Seega on maailma praeguse aja kahe parema mängumehe jaoks kätte jõudnud taas aeg, kus neil on võimalus oma nimi veelgi suuremate tähtedega ajalukku kirjutada.
Maailma läbi aegade parimast jalgpallurist rääkides jäävad enamasti sõelale ikka Pelé ja Diego Maradona. Kui mõlemad mehed kõmmutasid klubikarjääri vältel hulgaliselt väravaid ning hullutasid publikut, siis kõigi aegade suurimateks tõstsid neid ikkagi MM-tiitlid. Kolmekordne maailmameister Pelé on eelkõige sööbinud jalgpalliajalukku suurepäraste esitustega 1970. aasta MMil kulda võites ning Maradona juhtis tänu «jumala käele» peaaegu et ainuisikuliselt Argentina 1986. aasta MM-tiitlini.
Läbi aegade parimate mängijate üle arutledes on esile tõstetud veel selliseid legendaarseid pallureid nagu Alfredo di Stefano, Eusebio, George Best ja Johan Cruyff. Kõik need mehed võitsid klubikarjääri jooksul lugematul hulgal tiitleid, kuid ülim ehk MM-tiitel jäi nende käeulatusest välja.
Seega on reaalsuses Peléle ja Maradonale kõige lähemale jõudnud ehk isegi Zinedine Zidane ja 15 väravaga MM-finaalturniiride läbi aegade suurima väravaküti tiitlit enda käes hoidev brasiillane Ronaldo. Zidane tüüris kahe väravaga Prantsusmaa maailmameistriks 1998. aastal ja Ronaldo suutis sama neli aastat hiljem Brasiilia koondisega.
Tänavuse turniiri superstaaridest tuleks Messi ja Ronaldo kõrval järgmisena kindlasti esile tõsta FC Liverpoolis suurepärase hooaja teinud Luis Suarez. Hiljuti operatsioonil käinud Suarez on lubanud MMiks olla löögihoos. Uruguaylt oodatakse küll edukat turniiri, ent nende tiitlivõit tuleks lugeda kindlasti üllatuste valdkonda.
Turniiri favoriitideks peetavate meeskondade (tänavu loetakse soosikuteks eelkõige Brasiiliat, Argentinat, Hispaaniat ja Saksamaad) staaridest on Messi ja Argentina juba läbi käinud, kuid kindlasti vähemalt sama suur võimalus on legendi staatusesse tõusta ka brasiillaste 22-aastasel tähel Neymaril. Just temas näevad brasiillased uut Pelét ja triumf kodusel turniiril viiks ta kindlasti jalgpalliajalukku.
Argentina ja Brasiilia saadavad loomulikult võistlustulle hulgaliselt nimekaid mehi, kuid Messi ja Neymari kuulsuseni keegi teine ei küündi. Hoopis teistsugune tase on ette näidata teistel suurfavoriitidel Saksamaal ja Hispaanial, kus kedagi eredalt esile tõsta on pigem keeruline ja platsile saadetakse ühtlane staaridearmee. Kui mõnda meest siiski mainida, siis hispaanlaste puhul võiks selleks palluriks olla eelmise MM-finaali kangelane 30-aastane Andres Iniesta ning sakslaste puhul juba kogenud 29-aastane keskväljamootor Bastian Schweinsteiger.
Kui läbi aegade parimate mängijate seas ei pruugi MM korrektiive teha, siis käesoleva aasta parima mängumehe valimisel mängib finaalturniir siiski vaieldamatult suurt rolli.