Kuidas mõista paremini suluseisu reeglit?

Suluseis. Foto: Repro

Eesti jalgpallikoondise fännidele on kindlasti tuttav endise mängumehe Indrek Zelinski kohta käiv väljend «pool elu suluseisus». Lihtsustatult öeldes on mängija suluseisus, kui tema ja vastaste väravajoone vahel on vähem kui kaks vastaste jalgpallurit. Lisaks saab suluseisus olla vaid vastaste väljakupoolel ja pallist eespool viibides. Samas ei jälgita suluseisu nurgalöögi, väravaesise lahtilöögi ja küljesisseviske korral.

Loomulikult ei ole kõik niisama lihtne ja mängu tulevad veel mitmed nüansid. Siinkohal toome Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku Uno Tutki abil välja olulisemad detailid, mida televaatajal oleks MMi ajal huvitav jälgida.

Suluseisus olevat mängijat karistatakse ainult siis, kui ta osaleb kohtuniku arvates aktiivselt mängus hetkel, kui ta palli puudutab või mängib seda üks tema kaasmängijatest.

Suluseisu ja aktiivsuse tõlgendamisel kasutatakse järgnevaid termineid:

1. «Lähemal vastase otsajoonele». See tähendab, et mängija kehaosa, millega reeglid lubavad palli mängida – pea, keha või jalg –, on vastase otsajoonele lähemal kui pall või eelviimane kaitsev mängija. Käed ei kuulu selle tõlgenduse alla.

2. «Sekkudes mängu». See tähendab sellise palli puudutamist, mille on söötnud või mida on puudutanud oma võistkonnakaaslane.

3. «Vastase segamine». See tähendab vastase otsest palli mängimise takistamist või võimalust palli mängida, segades selgelt vastasmängija vaatevälja, liikumist või minnes vastasmängijaga võitlusesse (võitlusesse minekuks loetakse füüsilist kontakti või vastasmängijale umbes 1,5 meetrist lähemal (kehtib mõiste «mängu distants») viibimist ja surve avaldamist).

4. «Kasu saamine sellel positsioonil olemisest». See tähendab palli mängimist, mis on väravapostist, väravalatist põrganud või vastasest suunda muutnud, mis on tahtlikust tõrjest temani mängitud, põrganud või suunda muutes jõudnud.

Kui mängija on suluseisu positsioonil ja saab palli vastasmängija tahtlikust pallimängimisest (v.a tahtlikust tõrjest), ei ole ta kasu saanud. Seejuures kaitsemängija kehva kvaliteediga (loe ebaõnnestunud) sööt nullib suluseisu. Kaitsemängijast tulnud rikošeti korral määratakse aga suluseis.

Kõikides neis olukordades saab määravaks kohtuniku isiklik tõlgendus sellest situatsioonist ja tema langetab vastavalt sellele ka otsuse. Üleüldine soovitus on: mängida vileni, sest väljakukohtunik võib abikohtuniku otsuse ka tühistada, kui tema arvates suluseis ei kehti või kehtib.