Pohlak: MM ja mõtted teisiti

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kõnealune sündmus aheldab maailma kolmekümneks päevaks jäägitult.

Püüan alljärgnevalt kirjeldada jalgpalli suurturniiri ja selle mänguga üldiselt seotud tähendusi tavalisest erineva nurga alt.

MM ja Brasiilia I

Jalgpall on selle suure maa ja loomult õnneliku rahva Nokia.

Pea iga vaese brasiilia perekonna ainsaks lootuseks kaasasündinud staatusest pääsemiseks on jalgpall – sedavõrd kõikehõlmav ja armuline on mängu suhe lõunamaa rahvasse.

Mõistagi on asjal teinegi pool - rohke raha seal, kus seda tavaloogika järele olema ei peaks, tekitab kõneväärselt sageli olukorra, kus hariduseta noormees kulutab jalgpalluriteel teenitu sugulaste ja sõprade peale ja leiab end karjääri lõpul olukorrast, kust elu alustas.

MM ja elu

Teist korda järjest peetakse jalgpalli maailma suurturniir riigis, kus võistluse sära taustal võimendub tavaelu vaesus. Kolmas sarnane keskkond on ootamas aastal 2018.

Mõni nädal tagasi Kuressaare Nikolai kiriku preestri isa Andreasega Ukrainast kõneledes ütles mees, et ei oska anda hinnangut Krimmi sündmustele, kuigi on sealsete eestlaste järeltulija; samuti ei oska mina võtta veendunud seisukohta meedia kaudu meieni jõudnud kirjeldustele Brasiilia staadioniehituste probleemidest ja vaesemate elukvartalite hävitamisest kõnealuste objektide läheduses, ükskõik kas siis parklate ja staadionile viivate maanteede ehituse tõttu või mõnel muul põhjusel.

Elu on elu ja meedia teeb tahes või tahtmata ühel või teisel moel poliitikat, aga tõsi on seegi, et rahvusvaheline jalgpalli katusorganisatsioon peab suutma näha ette seda, mida üks või teine otsus kaasa toob.

MM ja Brasiilia II

Riost teisel pool jõge asuvas Sao Goncalos koos temaga liituvate asumitega elab 4 miljonit inimest, sealt tuleb enamus Flamengo klubi mängijatest.

Sarnane koht on Baixada Fluminense, kust tuleb järelkasv Vasco da Gama klubile.

Miinimumpalk Brasiilias on 400 eurot kuus, nende paikade inimene teenib kümme korda vähem.

MM ja Eesti

Maailma meistrivõistluste ülekandmine Eesti Televisioonis oli ajendiks, mille pinnal vallandus konflikt Rahvusringhäälingu juhi ja sporditoimetuse pealiku vahel, kuhu sekkus ka peaminister. See pole Eestis igapäevane.

Taasiseseisvumisel oli Eestis maailma jalgpalli jälgijaid oluliselt rohkem kui Eesti jalgpalli huvilisi, aga põlvkond, kes ei teadnud jalgpallist midagi, oli Nõukogude ajaga üles kasvatatud; kuigi tänaseks on olukord jõuliselt muutunud, esindas Rahvusringhäälingu juht vähemalt kujundlikult jalgpallivastaste viimast võitlust.

Piisab ainult teadmisest jalgpalliga seotud töökohtade rohkusest nii Eestis kui Euroopas, et mõista – see võitlus oli kaotatud enne, kui ta alguse sai; piisas tegelikult vaid taasiseseisvumisest ja maailmas ja Euroopas toimivate loogikatega ühinemisest; jalgpalli süsteemne ja ühiskonnapõhine arendamine vaid kiirendas aja pöördumist, viimane omakorda võimendas vastandumist.

MM ja Brasiilia III

Üks endiseid tippmängijaid, täna Brasiilias vasakpoolset liikumist esindav poliitik, nõudis maailma jalgpalli katusorganisatsioonilt suure osa mängupiletite tasuta jagamist lihtrahvale; sama teema teise telje otsa kuulub teadmine, et rahvuslikud alaliidud jäid ilma osast neile eraldatud MM-finaalturniiri otsustavate mängude piletitest, neid lihtsalt ei saadud kohalikult orgkomiteelt kätte - eeldatavasti oli musta turu vajadus viimaste jaoks olulisem.

MM ja Rail Baltica

Lugedes rahvusvahelisest meediast eelpool kirjeldatud lugusid Brasiiliast tuli mulle pähe Rail Baltica, mis sõidab üle eestlastegi kodudest, sekkudes kellegi maailma ja ellu.

MM ja Brasiilia IV

Veel viis aastat tagasi poleks keegi osanud kujutada, et MM muudab brasiillaste suhtumist jalgpalli – selleni on viinud ehitusmaksumustest ja omakasulikest tehingutest teadasaamine.

MM ja mina

Mäletan kaasaelamise kirge lapsepõlvest ja noorukieast; tüdimust perioodist, mil jalgpalliga seotud kohustused olid mind inimesena matnud, ja süsteemset huvi siis, kui sain aru enda ja jalgpallimängu suhtest nii emotsionaalses kui ratsionaalses mõttes.

Emotsionaalselt on see mäng võimalus kõnelda suure osaga ühiskonnast; pragmaatiliselt vaatan jalgpalli, taipamaks selle mängu olemust ja leidmaks teid jalgpalliruumi sellesse ossa, kuhu sisenemine hakkab Eesti ja eestlaste jaoks muutma heas mõttes maailma toimimist ja elu.

MM ja järeldused

Jalgpalli ja jalgpallis tegutsejate vastutus maailma kulgemise eest on ebatavaliselt suur.

Sepp Blatterilt tasuta piletite jagamist soovinud poliitiku lugu kuuldes pidasin soovi jaburaks; täna ei ole ma oma tollases seisukohas enam kindel.

Usun teadvat, kuidas jalgpall saab anda häid tähendusi Eestile ja eestlaste elule, aga ma ei tea, kuidas aidata brasiillasi.

Kes usub end olevat õnneliku, sellel läheb hästi isegi siis, kui tal hästi ei lähe.

Minu sees on olemas argumendid Rail Balticast loobumiseks, aga mul ei ole argumente loobumaks jalgpalli MM-ist.