2014. aasta 15. juunil toimuvad Tartus Tamme staadionil 50. Gustav Sule mälestusvõistlused kergejõustikus. See on tähelepanuväärne sündmus – kui tiitlivõistlusi ja erinevaid matškohtumisi mitte arvestada, on tegemist pikima traditsiooniga staadionil peetava kergejõustikuvõistlusega Eestis!
Esimesed Gustav Sule mälestusvõistlused toimusid vastsel Tartu ülikooli staadionil 1958. aasta 31. mail ja 1. juunil. Lisaks rõõmule värskest võistluspaigast tähistati uue võistlusega 20 aasta möödumist legendaarse Eesti odaviskaja Gustav Sule odaviskerekordi püstitamisest (20. juunil 1938. aastal saavutatud 75.93,5 oli viskamise hetkel maailma kõigi aegade teine tulemus ja püsis pikki aastaid Eesti rekordina), 30 aasta möödumist kehakultuurihariduse algusest Tartu ülikoolis ning veel ka 50 aasta möödumist akadeemilise sporditegevuse algusest Tartu ülikoolis.
Kodusele paremikule tõid neil võistlustel külakosti mitmed üleliidulised tipud – naiste kettaheites võidutses näiteks 1956. aasta Melbourne’i mängude olümpiahõbe Irina Begljakova, meeste kuulitõukes (meie Feliks Pirtsu ees) aga Melbourne’is viiendaks tulnud Boriss Baljajev. Võistluste peaala meeste odaviske võitis avavõistlustel eestlane Charles Vallmann.
Kui esimesed 10 võistlust toimusid igal aastal järjestikku, siis edaspidi mitte. Sissetulnud vahesid põhjustasid nii korraldusraskused, sportlaste vähene huvi kui ka Tartu staadionite kehv seisukord. Alates 1983. aastast on võistlused aga jällegi toimunud igal aastal.
Läbi aegade on Sule memoriaal toimunud kolmes erinevas võistluspaigas: Tartu ülikooli staadionil, Tamme staadionil ja kahel korral (1979-1980) ka tollal heas korras olnud Kääriku staadionil.
Kuigi enamasti on võistlused peetud suvehooaja alul juunikuus, siis ei ole see siiski alati nii olnud – toimumisajad on jäänud nii juulisse, augustisse kui ka koguni septembrisse (viimati juhtus see 1990. aastal).
Põnevaid fakte võistlustelt
Gustav Sule mälestusvõistluste tulemusi on läbi aegade põhjalikult talletanud Tartu ülikooli kergejõustikuõppejõud Rein Aule. Alljärgnevad killud ongi suuresti kokku korjatud just tänu tema lahkele abile.
Odaviske võitjate nimekiri on väärikas. Sule võistlustelt on võitjana lahkunud näiteks Janis Lusis, Mart Paama, Heino Puuste, Marek Kaleta, Dainis Kula, Mick Hill, Aki Parviainen, Sergei Makarov, Kostas Gatsioudis, Andrus Värnik, Risto Mätas, Vadims Vasilevskis ja Ainars Kovals, samuti Osleidys Menendez. Küll aga on Tartus käinud ja üritanud, ent ei ole suutnud neid mälestusvõistlusi võita maailmarekordimees ja kolmekordne olümpiavõitja Jan Železný ning eksmaailmarekordimees ja neljakordne Euroopa meister Steve Backley.
Kõige rohkem – viiel korral – on Sule võistluste odaviskevõidu võtnud Mart Paama. Neli võitu on ette näidata Charles Vallmannil ja Heino Puustel.
Senipeetud võistluste tuliseim lahing odaviskes leidis aset ilmselt 1998. aasta 11. juunil. Tol aastal oli Gustav Sule mälestust austama kogunenud tõesti väärikas odaviskajate seltskond ja publik ei pidanud pettuma. Võistluse viimases voorus sündisid hooaja tolle hetke kolm paremat tulemust maailmas. Võistluse võitis soomlane Aki Parviainen (90.88), talle järgnesid inglane Steve Backley (89.22) ja sakslane Boris Henry (88.51), kusjuures võidutulemus jäigi maailmas hooaja parimaks! Oma Tartu tulemuse suutis 1999. aasta maailmameister Parviainen hiljem ületada vaid neljal korral.
Muljetavaldavalt jäi Tartu publikule kaheldamatult meelde odalegend Jan Železný. 1999. aastal tuli ta Sule võistlustel Aki Parviaineni järel teiseks, ent paljud mäletavad kindlasti hoopis tema ebaõnnestunud heiteid. Korra kandus raudse Jani poolt lendulastud oda kaugele sektorist välja ja naelutus rajakattesse, ühel katsel aga õnnestus tal oda koguni nii võimsalt teele lähetada, et viskevahend pingele vastu ei pidanud ja õhus sootuks purunes! (See purunenud oda on hiljem jõudnud ka Eesti Spordimuuseumi kergejõustikunäituse eksponaatide sekka ja sedakaudu tagasi meie kergejõustikupubliku ette...)
Gustav Sule mälestusvõistluste kõigi aegade 10 paremat odaviskes:
Aki Parviainen (Soome) 90.88 (1998)
Kostas Gatsioudis (Kreeka) 89.24 (2001)
Steve Backley (Suurbritannia) 89.22 (1998)
Boris Henry (Saksamaa) 88.51 (1998)
Vadims Vasilevskis (Läti) 88.22 (2011)
Eriks Rags (Läti) 86.01 (2001)
Sergei Makarov (Venemaa) 85.99 (2000)
Jan Železný (Tšehhi) 84.77 (1999)
Harri Hakkarainen (Soome) 84.25 (2000)
Zigismunds Sirmais (Läti) 84.06 (2012)
Gustav Sule enda rekordtulemuse 75.93,5 on tema memoriaalil läbi aegade seni ületanud 40 odaviskajat kokku 74 korral.
Muidugi pole odavise ainus ala, mis maailma suured nimed Sule mälestusvõistlustele on toonud. Siin on aegade jooksul Eesti parematele konkurentsi pakkunud aukartustäratav hulk olümpiavõitjaid, maailmameistreid ning maailmarekordiomanikke. Olgu ära toodud vaid mõned nimed: kettaheitjad Virgilius Alekna (Leedu), Romas Ubartas (Leedu), Jürgen Schult (Saksamaa) ja Lars Riedel (Saksamaa), kõrgushüppaja Valeri Brumel (NSV Liit), kolmikhüppaja Tatjana Lebedeva (Venemaa), kaugushüppaja Ljudmila Galkina (Venemaa), teivashüppaja Emma George (Austraalia), pikamaajooksja Kenenisa Bekele (Etioopia), jooksja Sandie Richards (Jamaika) jt.
Ajalooline kettaheitevõistlus leidis Tartus aset 2006. aastal. 5. juunil toimunud Sule võistlustel ületasid nimelt kolm Eesti kettaheitjat esmakordselt ühel võistlusel 60 meetri piiri, saades ühtaegu võistlustel ka kolmikvõidu. Võitis Gerd Kanter (67.03), talle järgnesid Aleksander Tammert (62.89) ja (Märt Israel 61.86). Kaasa tegi ka toonane noor talent Margus Hunt, kes küll esikohakonkurentsi ei sekkunud, ent viis oma isikliku rekordi mitme meetri võrra edasi (59.31).
/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)