Kiivrid päästsid surmasuust

Anatoli Männi ja Vladimir Pennert (teisel pildil) selle kuu algul Tartu rattarallil. Mõlemad lõpetasid tervena. Tookord oli kiirem Männi, edestades Pennertit kuue minutiga. Fotod: sportfoto.com

FOTO: sportfoto.com

Vladimir Pennert haistis järsku oma šanssi. Ta oli pahatihti pidanud endast neli aastat vanemale Anatoli Männile rattavõistlustel alla vanduma. Aga sedapuhku, möödunud pühapäeval Tabasalu rattarallil, oli rada siledam kui tavaliselt ning see andis talle, Männist märksa kogukamale, lootuse konkurendist jagu saada.

«Kas täna või ei tea millal,» mäletab Pennert oma mõtteid, kui rattaralli lühemal, 41 km pikkusel distantsil lõpuspurti alustas.

Nad lähenesid finišijoonele ratas rattas – Männi, aastaid 64, ja Pennert, aastaid 60. Mängus olid Filtri maanteekarikasarja üle 60-aastaste veteranide vanuseklassi esikolmikukohad.

Ühtäkki saabus mõlemale mehele vaikus. Ja pilkane pimedus.

Pealtvaatajad nägid, kuidas kaks eakamat meest olid ajanud end ligi 60-liikmelise peagrupi sabas sadulast. Neist vanem, Viru Reiside büroo juht ja omanik Männi hoidis vasakule, lõpukoridori piirde äärde. Talle lähenes tagant jõudsalt Pennert, üritades leida teiste vahel vaba ruumi. Kiirus oli vähemalt 40, võib-olla koguni 45 km/h. Peagi jõudis Pennert Männi kõrvale ning sai finišijoonel veerandi esijooksu jagu möödagi.

Meelemärkuseta asfaldil

Viimane, mida ASi KEKi Ehitus töödejuhataja Pennert mäletab, on see, et sai kelleltki külje peale müksu ja kaldus vasakule. Kõrvalseisjad nägid, kuidas ta lendab sadulast ja prantsatab asfaldile. Männi kihutas talle hooga sisse ja põrutas üle Pennerti pea ees rajapiirdesse.

Mõlemad mehed jäävad teele kõhuli lamama. Aga nad on mõlemad aja ja koha kirja saanud. Aeg on sama (keskmine kiirus, muide, üle 40 km/h), koht Pennertil ühe jagu parem kui Männil – vastavalt 59. ja 60.. Omaealiste veteranide vanuseklassis vastavalt teine ja kolmas.

Männi liigutab end esimesena, keerab selili. Korraldajale, kes appi tõttab, korrutab ta: «Mul käib pea ringi. Mul käib pea ringi.» Meedikud tõstavad esimesena kanderaamile Pennerti. Ta saab hiljem arstide paberitest teada, et oli teadvuseta kümme sekundit – aeg, mis kõrvalseisjaile tundub küsitav. Liiga napp.

Männi tuleb meelemärkusele alles siis, kui on tõstetud kanderaamile. Kaks, võib-olla koguni kolm minutit pärast õnnetust.

Tegelikult on mõlemal mehel roppu moodi vedanud. Männi kiiver on purunenud kolmeks, Pennerti kiiver neljaks tükiks. «Poleks kiivrit olnud, poleks mind siin,» tõdeb Männi kaks päeva hiljem haiglas.

Tal on ümber kaela tugi. Kaela ülemine lüli on murdunud kolmeks osaks. Ta ei salga, et tal on väga valus. Lähiajal selgub, kas lülitükid kasvavad kokku või tuleb teha operatsioon. Nägu on pisut kriimus, otsa ette on pressitud sinakas jälg. Põlved on samuti natuke verised.

Pennert on pääsenud kergemalt. Ta on murdnud kukkudes kaks vasaku käe kämblaluud ja vigastanud kõõluseid. Viieks nädalaks peab arstide sõnul käsi lahasesse jääma. Lisaks üksikud marrastused. «Isegi imestan, et jalad liiguvad ja on terved,» tunnistab Pennert, kes pääses üleeile haiglast välja. Ja Männi olukorrast kuuldes lisab: «Ma oma arust midagi valesti ei teinud.»

Traumade tõttu ratturiks

Finišikaamera salvestised juhtunusse selgust ei too. Kukkumist seal näha pole. Küll aga levib versioon, et õnnetuse võis põhjustada lõpujoone eel teepinnasest madalam kaevukaan, mis kellegi ratta ootamatult viltu lõi.

Filtri maanteekarikasarja spordidirektor Aivo Liksor märgib, et korraldajad püüdsid tänavu neljandat korda toimunud Tabasalu rattaralli finišiala mullusega võrreldes turvalisemaks muuta. Eelmisel aastal oli enne seda järsk kurv, kus Vahur Valvas oli lennanud pea ees üle piirdeaia. Ent nii palju siiski terveks jäänud, et sõitis lõpuni.

«Oma koht tuleb ikka enne finišit välja võidelda,» soovitab Liksor. «Finišisirgel tuleb ettevaatlik olla.»

Pennert ja Männi pidasid küll armutu lahingu, ent tegelikult on nad viimasel hooajal saanud headeks tuttavateks, on omavahel sina peal. Männi harrastas varem peamiselt jooksmist ja suusatamist, ent nelja aasta tagune seljahäda sundis valima skeletti säästvama ala, ja nii ta rattasõitjaks saigi. Pennert on noorena tegelenud odaviskega, mänginud hiljem korv- ja võrkpalli, kuid kuus aastat tagasi tehtud põlveoperatsioon suunas tedagi vähem kulutavale alale, ratta selga. Ta alustas aktiivsemat pedaalimist viis aastat tagasi, algul peamiselt selleks, et kaalu, mis kerkis 111 kiloni, alla võtta. Nüüd on tal kilosid 97–99 kandis.

Pennert unistab, et saaks pärast kämblaluude paranemist tänavu paaril võistlusel siiski veel kaasa teha. «Loodan, et kukkumiste limiit on täis ja enam seda ei juhtu,» lausub ta.

Männi seevastu tunnistab, et tema abikaasa oli öelnud: «Nüüd aitab.»

Filtri sarja järgmine, neljas etapp toimub juuli keskel Haap­salus. Tabasalu rattaralli järel langes Männi 60-aastaste ja vanemate veteranide koondarvestuses seniselt esikohalt teiseks, Pennert kerkis aga neljandalt kohalt kolmandaks.

Sarja lõpuni jääb veel kolm etappi.

Tagasi üles