Luis Suarezi hammustus filosoofilises kontekstis

Giorgio Chiellini (vasakul) ja Luis Suarez

FOTO: SCANPIX

Soome väljaande Helsingin Sanomat toimetaja Heikki Aittokoski lahkab jalgpalli MMil toimunud hammustamisjuhtumit ajaloolises, filosoofilises ja sotsiaalses kontekstis.

Urgugya meeskonna staarründaja Luis Suarez sai karmi kriitika osaliseks, kuna ta lõi hambad teispäevases kohtumises Itaalia kaitsja Giorgio Chiellini õlga.

Suarezi hammustamisintsident jääb jalgpalliajalukku, kuid selline hammustamine ei piirdu vaid jalgpalliringkondadega.

Hammustamisel on ka filosoofiline kontekst. Spordikommentaatorid kasutavad tihti selliseid väljendeid nagu «kaitsjad olid hambutud», «liiga suur tükk hammustamiseks», «liiga suur tükk allaneelamiseks» ja nii edasi.

Viis konteksti, mille abil saab Suarezi juhtumit lahata.

Piibli kontekst: piiblis seisab, et Aadm ja Eva olid esimesed, kes hammustasid keelatud asja. Jumal keelas neil söömast hea ja kurja puu vilju. Paar aga eiras seda ja hammustas vilja. Tekkis olukord, mis ei ole võõras ka jalgpallimatšidel: selgitused ja süü uurimine.

Aadam ütleb jumalale: «Naine, kelle sa mulle andsid, andis mulle vilja ja ma hammustasin seda».

Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) võib Luis Suarezile määrata pika võistluskeelu. Aadamale, Evale ja kogu inimkonnale ei läinud see hammustus nii kalliks, ainult paradiisist väljaajamise ja surma.

Ajalooline kontekst: Cleopatra nina

Vana-Egiptuse kuninganna Cleopatra (51 – 30 eKr) sattus ühe kuulsama hammustamise ohvriks. Cleopatra suri vaid 21-aastaselt Aleksandrias kobrahammustuse tõttu. Ajalooallikate andmetel tegi kuninganna mao abil enesetapu.

Cleopatra surma üle spekuleeritakse seni. Ajaloolased räägivad ikka Cleopatra nina teooriast, millega viidatakse prantslasest filosoofi Blaise Pascali ütlusele: «Kui Cleopatra nina oleks olnud lühem, oleks maailma nägu hoopis teine».

Teisiti öeldes oleks madu salvanud nina, kui nina oleks olnud lühem. Cleopatra ei oleks pruukinud surra ning maailma ajalugu oleks hoopis teiseks kujunenud. Seda nimetatakse ka tagantjärele tark olemiseks. Seda tuleb ette ka jalgpallis.

 Mütoloogiline kontekst: juhtum Luis Suarez on kerkinud lausa müütilisele kõrgusele.

Põhjus selles, et sotsiaalmeedias tembeldati Uruguay jalgpallur vampiiriks ja jalgpalliväljakute Hannibal Lecteriks. Sellised hüüdnimed on õigustatud kuna sportlane hammustas kaitsetut vastast. Vampiiri võrdlus on omal kohal ka selle poolest, et üsna palju on neid, kes ei usu seda hammustamist ehk see on müüt.


On üsna ükskõik, mis nüüdsel jalgpalli MMil veel toimub. Brasiilia MMi mäletatakse Luis Suareze hammaste ja hammustamise tõttu. Suarezi juhtumit saab võrrelda Mehhiko 1986. aasta jalgpalli MMil toimunuga.  See MM läks ajalukku Diego Maradon käega löödud väravaga.

Loodusteaduslik kontekst: tapjahai hammustus

Inimene ei ole oma hammustuse võimsusega loomariigis just kõige võimsam. Meie planeedi kõige tugevamad hammustajad on krokodillid, alligaatorid ja suured kaslased.

Tugevate hammustajate seas on ka mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), 1970. aastate menufilmide «staar».

Mõrtsukhai võib jälitada oma saaki mitu tundi, siis järsku ründab ja kisub ta tükkideks.

Loodusteaduslikust vaatenurgast oli ka Suarezi juhtum midagi sarnast.

Humoorikas kontekst: materjal koomikutele

Uruguaylase Luis Suarezi hammustusest lõikavad kasu humoristid ja koomikud kogu maailmas. Internetis on juba suurel hulgal viiteid ja pilte Suarezi hammastele ja hammustusele. Ka tema varasematele hammustustele. Lisaks levivad sõnamängud selle sportlase hammaste teemal. Võimalik, et ajahammas pureb neid kunagi, kuid see on kaugel tulevikus.

 

Tagasi üles