/nginx/o/2010/07/06/397988t1h160c.jpg)
Esmapilgul ei saa jalgpalli MMi poolfinaali Uruguay-Holland võitjas kahtlust olla. Nimede poolest teevad hollandlased lõunaameeriklastele kindlasti tuule alla. Ometi on Uruguay turniiri jooksul näidanud, et suudab saavutada esmapilgul võimatuna näivat.
Üle pika aja on Holland taas jõudnud nõnda kaugele, et võib tõsimeeli hakata unistama MM-tiitlist. Eriti arvestades fakti, et vastaseks on Uruguay (viimati mängis Holland poolfinaalis 1998. aastal, kus kaotati penaltitega Brasiiliale) – jah, kahekordne maailmameister, kuid viimastel kümnenditel pigem keskmike hulka kuuluv tiim.
«Me ei ole enda missiooni veel täitnud. Eesmärk, saada kroonitud maailmameistriteks, pole veel täidetud,» kinnitas kõrgeid eesmärke ka hollandlaste peatreener Bert van Marwijk. «Nüüdseks olen juba kaks aastat püüdnud oma mängijatele selgitada, et maailmameistriks tulekuks peab regulaarselt särama. Kunagi ei tohi jalga sirgu lasta.»
Hollandi tänavuse edu peamiseks põhjuseks loetaksegi just van Marwijki. Viimase kahe kümnendi eelkäijatest Dick Advocaatist, Guus Hiddinkist, Frank Rijkaardist, Louis van Gaalist ja Marco van Bastenist vähem nimekas van Marwijk on suutnud panna alati liiga suures väravajanus süüdistatavad hollandlased ka kaitsetööle mõtlema. See on omadus, mis oranžidel alati puudulik olnud, isegi siis, kui tagalamehed on olnud nimede poolest tugevamad.
«Kui selle töökoha vastu võtsin, oli minu esimeseks eesmärgiks õpetada meeskond paremini kaitsma,» kinnitas 58-aastane hollandlane, kes varem nimekamatest klubidest treeninud Rotterdami Feyenoordi ja Dortmundi Borusiat. «Sellel MMil pole me nii palju väravaid löönud ja mõned inimesed arvavad, et mängime igavalt, kuid me mängime endiselt atraktiivset jalgpalli.»
Holland on seni vastased alistanud üsna mängleva kergusega – veerandfinaalis jäädi küll Brasiilia vastu kaotusseisu, kuid teisel poolajal pakutud suurepärase mängupildiga suruti viiekordsed maailmameistrid põlvili. Brasiillased tunnistasid, et Holland oli parem. Uruguay jällegi on end poolfinaali võidelnud. Veerandfinaalis alistati Ghana alles penaltitega 4:2. Kusjuures viimati mainitud kohtumises tuli mängu ka õnnefaktor, kui uruguaylaste turniiri üks parimaid ründajaid Luis Suarez lisaaja viimasel minutil palli käega väravajoonelt ära lõi, endale punase kaardi ja vastasele penalti tõi, kuid mida seni kindlalt 11 meetri karistuslööke realiseerinud Asamoah Gyan ära ei suutnud kasutada.
Suarez oli hoobilt tõusnud kangelaseks, ta võitles viimase võimaluseni, isegi keelatud võtetega. Seda, et Uruguay annab endast kõik, teab ka van Marwijk.
«Uruguay on võitlejate meeskond. Nad peavad lahinguid ja jäävad ellu. Ega nad muidu poleks poolfinaali jõudnud,» nentis van Marwijk. «Me ei tohi mitte mingil juhul neid alahinnata, vastasel korral lähevad asjad valesti. Holland on varemgi nii kaugele jõudnud, kuid on ikka ja jälle oma poolehoidjaid alt vedanud.»
Üllatuslikult ainsa Lõuna-Ameerika meeskonnana konkurentsi jäänud Uruguay koondislased tunnistavad, et nad on autsaiderid, kuid teavad samas, et peavad hoidma kogu kontinendi lippu kõrgel.
«Kvalifitseerusime MMile viimasena ning rasketel hetkedel teadsime, kuidas edasi minna. Meie edu on ka praegu väga tähtis ja ootused on väga suured – esindame ju tervet kontinenti,» kinnitas ründaja Edinson Cavani.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)