Eestlane Andrus Laur hoiab Ukraina ärimehest rallisõitja ümber koondunud, MM-sarjas osalevas tiimis ohje.
Tiimijuhi töö täidab unistuse autoralli MMist
1. juuli 2014, 07:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel kümmekond aastat tagasi pakitses toona noore rallimehe Andrus Lauri hinges unistus pääseda tehasetiimi ja osaleda MM-sarjas. Nüüdseks on ta saanud juba neli hooaega MM-sarja melu nautida – tõsi, mitte sõitjana, vaid tiimi juhina, ning mitte tehasemeeskonnas, vaid väikses eratiimis. «Aga ka nii on MMil osalemine väga põnev,» kinnitab Laur.
Neli aastat tagasi tirises Lauri taskus telefon. Helistaja oli rallihuviline Ukraina ärimees Valeri Gorban, kes küsis, kas Eesti mees poleks huvitatud asuma MM-sarjas osaleva meeskonna juhi kohale. Laur, kes selleks ajaks oli ise aktiivsest rallisõidust loobunud ja tegeles ühe Venemaa meistrivõistlustel osaleva meeskonna abistamisega, võttis pakkumise vastu.
«Sellest hetkest algas meie koostöö ja teise hooaja lõpuks jõudis Gorban PWRC-sarja kokkuvõttes pronksmedalini. Pärast seda otsustasime astuda sammu edasi ja liituda WRC2-sarjaga,» meenutab Laur tiimi arenguteed. Pühapäeval lõppenud Poola MM-rallil sai ukrainlane kõrge, 4. koha ning Lauri rolli selles on raske üle hinnata.
Rahaprobleeme pole
Ralli ajal istub Laur hooldusalasse püstitatud telgis kõrvuti Prodrive’i saadetud inseneriga – meeskond kasutab Mini ralliautot – ja jälgib arvutist hoolealuse liikumist. Pärast igat kiiruskatset räägib ta rallimehega telefonitsi, annab nõu ja lahendab ettetulevaid probleeme. Täpselt nii, nagu tegutsevad kümned samasuguste tiimide juhid kõrvaltelkides.
«Pean jälgima, et autoga oleks kõik korras, varuosad tellitud ja kogu meeskonna töö jookseks kenasti kokku. Võistluse ajal määran sõidutaktika, rallide vahel suhtlen tehasega ja korraldan sõidutreeninguid,» loetleb Laur oma ülesandeid. Seejuures pole tema alluvuses töötav tiim sugugi väike – kui rallile minnakse ühe võistlusmasinaga, on sellega seotud 14 inimest. Meeskonnal on aga neli autot ja vaikselt üritatakse end ka renditurule pressida. Näiteks Sardiinia rallil osutati teenust noorele venelasele Vassili Grjazinile.
Väga ranget ülemuse-alluva suhet Lauril ja Gorbanil pole, sest tiimi rahastamise eest vastutab sõitja ise. Rahaprobleeme meeskonnal pole ning peamiselt reklaamib Gorban oma äritegevusega seotud ettevõtteid – aastaid ilutsesid tema autol Mentose kirjad, tänavu kannab meeskond nime Eurolapm. Laur on küll tiimi juht, ent ikkagi palgatud tööjõuna.
«Meil on tekkinud väga hea suhe – arutame asjad läbi ja ta kuulab mind,» räägib Laur ja annab mõista, et rallisõitja jaoks juba küpses eas – 41-aastase – Gorbani jaoks pole uute sõiduvõtete omandamine kuigi lihtne. «Ta on selline mees, kes peab õigete asjade omandamiseks väga palju tööd tegema. Eks ta otsib oma piire ja mina püüan neid piire edasi liigutada.»
Ukrainas valitsev kriis pole meeskonna plaane seni muutnud. Vaid ralliautod ja muu tehnika, mis varem asusid vaheldumisi Eestis ja Ukrainas, on nüüd peamiselt Tallinnas. Eestis tehakse ka enamik testisõite ning võrreldes näiteks noorte Eesti pilootidega on sellel meeskonnal treeningsõitude võimalusi palju rohkem.
Testidel istub Laur Gorbani auto kõrvalistmel, kuid tihti asub ka ise rooli, et kiireks sõiduks vajalikke võtteid ette näidata. Sellega kustutab 34-aastane mees ka oma sõidunälga. «Oma rahulduse saan nendest kordadest kätte, sõitmisvõimalusi on päris palju,» kinnitab ta. «Olen enda jaoks selgeks mõtelnud, et rallisõitjana ma enam nagunii kuhugi ei jõua. Olen hoopis õnnelik, et saan tegeleda auto testimisega.»
Üheksakümnendate lõpus ja eelmise kümnendi alguses komeedina koduse ralli tippu kerkinud noorel Lauril jäid sõitjana siiski tippkõrgused vallutamata ning rallisõprade mällu on ta sööbinud pigem oma raju sõidustiili ja sellega kaasnenud «uhkete» väljasõitudega. Justkui polekski tegemist sama inimesega, kellest nüüd, tiimipealikuna, õhkub ülimat rahulikkust.
«Selleks et autorallis kuhugi jõuda, pead olema õigel ajal õiges kohas,» nendib Laur. «Minul oli karjääri jooksul paar võimalust, kuid näiteks OMW meeskonda pääsemisel sai saatuslikuks see, et olen väikesest riigist, aga mitmed asjad jäid ka oma lollide otsuste ja raha taha.»
Huvitavad pakkumised
Lauril oli suur unistus sõita kasvõi kordki Jyväskylä MM-rallil ja ta käis isegi tuleviku tarbeks sealset kiiruslegendi koostamas, kuid alati tuli midagi ette ja võistlema ta ei jõudnudki.
«Vaatamata sellele tahan tänada kõiki oma toonaseid toetajaid, sest nendeta poleks ma saanud olla autorallis ja seega poleks praegu ka siin,» räägib ta. «Töö, mida praegu teen, on huvitav ja vaheldusrikas – iga päev ootavad ees uued olukorrad.»
MM-sari on tihe ning Ukraina meeskonnaga tegelemine võtab peaaegu kogu Lauri aja. Mõnikord õnnestub tal siiski näpistada päevi, et korraldada Venemaalt pärit klientidele sõidukoolitusi.
«Kui inimene tuleb ja palub endale sõitmist õpetada, siis võtame asja ette,» ütleb Laur, andes mõista, et sellestki tegevusest on saanud omaette äri ning rahakate klientide soovide täitmisest pole põhjust keelduda. Igatahes tööpuudust tal pole ning tuleviku ees suurt hirmu ta ei tunne.
«Lähema paari aasta jooksul pole Gorbanil plaanis rallisõitu lõpetada. Kui see aga ükskord juhtub, peab edasi vaatama – viimasel ajal olen saanud mitu huvitavat pakkumist,» tunnistab Laur. «MM-sarjas tiirlev seltskond on väike ja tiimide vahel liiguvad peamiselt samad inimesed. Siin oldud aastatega on tekkinud head kontaktid ka suurte meeskondadega.»