Tanel Kangert sai kukkunud Alberto Contadorist imenapilt mööda: «Ta pani õõvastava matsu. Võttis kõhedaks.»
Kangert: publik teeb Touri suureks
Tour de France’i esimesel puhkepäeval rääkis esmakordselt sel velotuuril pedaaliv Tanel Kangert, et pole see Tour nii hullumeelselt võimas midagi. Rääkis sellestki, kuidas ta kukkunud Alberto Contadorist napilt mööda pääses ning miks just tema kaitsealune Vincenzo Nibali võidu suunas liigub.
Kangert oli just mõni minut tagasi ärganud, kui Postimehe telefonikõne vastu võttis. Kell oli Prantsusmaal saanud 9. «Touri ajakava on inimlik, ka võidusõiduhommikul saab üheksa-kümneni magada,» selgitas unine hääl. «Astanal on õnnestunud hotellid stardile-finišile üsna lähedale saada, ülesõidud pole pikad. Samas võinuks puhkepäeva-elamine pisut ruumikam olla. Tuba on meil kui karp, kohvrit lahti võtma väga ei mahu.»
Girol ja Vueltal on Kangert varem osalenud, Touril mitte ning mainekaimat velotuuri ümbritsev möll ja melu oli see, mida Astana proff eelkõige tunda tahtis, samas ka pisut pelgas. Ent nagu selgus, pole lõppkokkuvõttes suurt vahet, milline on mitmepäevasõidu pealkiri.
«Nii ja naa,» vastas 26. kohal jätkav Kangert küsimusele, kas Tour de France on siis oma olemuselt nii üüratult suur. «Meedia ja rahvamass, mis sõitjaid aina ümbritseb, teeb ürituse suureks. Tegelikult pole mingit vahet, kas Tour või mõni teine võidusõit, peloton ehk stardist finišisse kulgev ratturite seltskond on üks ja seesama. Ainult et mehed on tavapärasemast paremas vormis.»
Mis sõidu ajal publiku röökivast spaleerist läbimurdmisse puutub, siis paar poolärevat hetke Kangertil oli, aga ei midagi ekstreemset: «Nende hulludega, kes telepilti pääsemiseks patsutama tulevad ja kõrval jooksevad, kokkupõrkeid pole olnud. Tõsi, esimeste etappide ajal ergutas rahvamass sedavõrd võimsalt, et raadiosidest polnud vähimatki kasu, kõrvaklappidesse ei kostnud lärmi tõttu midagi.»
Puhkepäeva eel, 10. etapil, elas Kangert üle ohtliku olukorra, kui üks kolmest soosikust – Contador – üle kaela käis ja jalaluu murdis. Draama toimus meie mehe nina all. «Olin esimene, kes lamavast Contadorist napilt mööda sai,» meenutas Kangert.
Tuldi alamäge, kiirus oli umbes 70 km/h. Ootamatult kihutasid kaks Tinkoff-Saxo meest laskujatest mööda, neist tagumine Contador. «Ta põrutas ühtäkki august läbi ega hoidnud lenkstangist ilmselt piisavalt kõvasti kinni. Igatahes viskas lenksu Contadori käest ära ning mees lendas asfaldile. Õõvastav mats, võttis kõhedaks. Mõtlesime, mis Contadorist sai, aga ta pääses kergelt. Loodus tegi meid luues väga head tööd – inimkeha on uskumatult tugev.»
Ka Kangert sõitis tollest teeaugust läbi, kuid lenks oli tugevalt peos, sestap vaid raputas veidi.
Samas tunnistas Kangert, et ei tunne end pärast 7. etapi finišisirgel kukkumist hästi. Kannatada sai kõige enam ranne, ent õnneks oli tegu vaid põrutusega. Põrutada sai paraku kogu keha ning järgmise päeval vaevles Kangert krampide käes. Praeguseks on seisund pisut leebem, kuid mitte hea: «Eilegi oli parajalt valus ja vaevaline sõita, lisaks külmusin ära kah.»
Kangert jäi 10. etapi eel uskuma ilmateadet, mis lubas mõnusat soojust, ning vedas selga kõige õhemad rõivad. Paraku oli ilm mägedes jahe ja vihmane. «Kui oma töö Nibali kõrval ära tegin, tahtnuks jala sirgeks lasta ja rahulikult finišisse ronida, aga oli nii külm, et väntasin kiiresti finišisse sooja.»
5. etapil kukkus ja katkestas mullune võitja ja tänavune suursoosik Chris Froome, 10. etapil Contador. Nibali edestab järgmist kahe ja poole minutiga ning tundub, et üldvõit on käega katsuda. Kas Astana jõi puhkepäeva eel juba võidušampust?
«Jõime küll, aga etapi-, mitte üldvõidu puhul. Pärast igat triumfi serveeritakse meile ikka klaasike,» sõnas Kangert ja lisas, et Nibali esikohta ei saa veel kirikus maha kuulutada. «Touri on järel küll ja veel, kõike võib juhtuda. Ent Nibali on tippvormis, seda küll. Üllatusime kõik, et ta 10. etapil suutis jooksikud kinni püüda ning võidukalt veel rünnata.»
Mis edasi? Millised on Kangerti võimalused?
Kangert muigab: «On vale arvata, et ma lähen ja proovin peagi mõnd etappi võita. Kui teistes tiimides on üheksa oportunisti, kes aina üritavad – ehk seekord läheb õnneks –, siis Astanas on kõik täpselt paigas. Meil õnnele ei loodeta. Mul on oma ülesanded, täidan neid.»
-------------------------------------------------
Üritamine on pool võitu
Rein Taaramäe tunnistas, et pärast Tour de France’i esimest kolmandikku on meeleolu suurepärane: «S**ad päevad on üle elatud ja vorm heaks läinud. Tuuri algus oli väga raske, nüüd on juba korralik minek, kuid natuke jaksu jääb veel puudu.»
Taaramäe püsib kokkuvõttes 127. kohal, jäädes liidrist maha 1:27.30, kuid kaotus on korjatud teadlikult – rahulikult sõites ja jõudu säästes. Kahel etapil ta üritas, oli põgenike seas, kuid mõlemal korral püüti kogu seltskond kinni: «Enne puhkepäeva ründasin võidu nimel. Eest ära olles sain siiski aru, et olen hea, kuid mitte piisavalt. Enesekindlus kasvas sel etapil samas kõvasti.»
Nüüd, kus Nibali juhib enam kui kahe minutiga ja jõuvahekorrad näikse olevat paigas, on suurem tõenäosus, et etapivõitja tuleb jooksikute seast, arvas Taaramäe: «Astanal pole enam vajadust äraminekutele reageerida, sest rivaale neis pole. Ka on väsimuse foonil raskem ühel meeskonnal sõitu kontrollida. Siitmaalt proovin rünnata igal mägisel etapil.»
Taaramäe tiim Cofidis on üleüldse väga aktiivne olnud. «Eks me ürita kogu aeg jooksikutega kaasa minna ja etappi võita, see hoiab õhkkonna rõõmsa ja bossid rahulikud, sest üritamine on juba pool võitu.» PM