Nibalit ei seostatagi dopinguga

Vincenzo Nibali - hingelt valge, särgilt kollane. Foto: AP/Scanpix

Tanel Kangert: «Vincenzo Nibali sõitis suurima vahe sisse munakivietapil, mitte mägedes.»

Tänavune Tour de France on eriline. Kui viimastel aastatel pommitati kollase liidrisärgi kandjat dopinguküsimustega algusest peale, siis nüüd kulus tosin etappi, kuni Astana esisõitjalt Vincenzo Nibalilt päriti, kas ta pilli ikka paneb. Nibali abimees Tanel Kangert saab aru, et rattasõidu ajaloost tulenevalt on kahtlused ikka üleval, kuid iga mõtlev inimene peaks mõistma: Nibali võidab Touri puhtalt.

Rattasõidueksperdid imestasid, miks meedia seekord nii leebe on. Sky meeskonnal pole minevikust kaelas mingit taaka, kuid mullu pommitati tiimi liidrit ja Touri võitnud Chris Froome’i vahetpidamata küsimustega keelatud ainete kohta. Nõuti isegi rattakompuutri näitusid, sest Froome ronis mäkke nagu ajaloo suurim dopingupatune Lance Armstrong parimail päevil. Olgu öeldud, et Sky avaldas vaid teisejärguliste abimeeste näidud, aga Froomi omi mitte.

Inimene, mitte mutant

Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu muigab: «Froome vunkiski mäkke Armstrongi tasemel, pani gaasi tõusu alguses põhja ja läks. Nibali, kui ründab, siis viimastel kilomeetritel.»

Kangert lisas, et on Nibali andmeid näinud ja võib kinnitada, et need kuuluvad inimesele, mitte mutandile. Froome’i võimet mägesid vallutada, muide, pidasid asjatundjad mutandile omaseks.

Olgu Froome’iga kuidas on, aga asjatundjad imestasid, miks ajakirjanikud ei torgi Nibalit, kuigi Astana minevik pole just maailma puhtaim: tiimi boss Aleksandr Vinokurov on omal ajal vahele jäänud ning mänedžer Giuseppe Martinelli aitas kunagi Marco Pantanit, kes samuti keelatud aineid pruukis. Lõpuks torgitigi.

«Rattasport on muutunud – sellele ei saa keegi vastu vaielda. Muutunud on Astanagi,» selgitas Nibali pressikonverentsil rahulikult ning andis mõista, et selleteemalised küsimused on teretulnud. «Doping jäi minevikku. Praegu on meil bioloogilised passid, meid kontrollitakse võistlustel ja võistlusevälisel ajal, käiakse kodudes... Ma ei väida, et keegi enam ei patusta, kuid need on süsteemivälised üksikjuhtumid, idioote leidub ikka.»

Astana valis Nibali enda sõnul seetõttu, et klubi palkas usaldusväärse seltskonna, mis võimaldab edukalt osaleda suurtuuridel, Touril, Girol ja Vueltal. «Martinelliga on mul väga head suhted, just tänu temale tulingi Astanasse. Klubi on itaallastesse palju investeerinud, sest nad tahavad suurendada usaldusväärsust ja muuta kogu süsteemi.»

Pärast pressikonverentsi soovisid Norra ajakirjanikud teada, kuivõrd peavad paika Itaalia rattatiimi bossi Ivano Fanini süüdistused, mille järgi treeninud Nibali aastal 2009 kurikuulsa dopingudoktori Michele Ferrari juhendamisel – olevat fotogi, kus tohter jälgib mootorpaadist harjutamist, stopper peos.

«See teema klaariti ammu,» selgitas Nibali. «Ma pole iial Ferrarit kohanud. Andsin Fanini ja ajalehe, kes temaga intervjuu tegi, kohtusse, kuid peagi paluti asi tagasi võtta, sest mul oli õigus.»

Ajaleht La Repubblica pidi Nibali alusetu süüdistamise eest trahviks annetama heategevuseks 4000 eurot.

Edu tuli munakividel

Nibali kinnitas, et on alati olnud dopinguvastase võitluse esirinnas, kuid mõistab, miks teda ikka ja jälle rünnatakse: «Inimesed tahavad kuulda mu minevikust ja mõista, kuidas tõusin võitjaks – olen seda teinud samm-sammult.»

Kangert ei imesta, et Nibali – nüüd, kus pearivaalid Froome ja Alberto Contador on katkestanud – Touri võidu poole tüürib, pigem seda, et paar noort prantslast äkki nõnda tugevaks said ja paljusid tuntud tegijaid edestavad: Romain Bardet ja Thibaut Pinot on kolmas-neljas.

«Nibali on järelejäänutest selgelt parim mitmepäevasõitja,» selgitas Kangert. «Teiseks tuleb märkida, et suurima vahe – kaks ja pool minutit – sõitis Nibali sisse munakivietapil, mitte mägedes, ja seda eelkõige tänu oskusele ratast valitseda. Ülejäänud tuuri jooksul on lähimad jälitajad kaotanud Nibalile vähem kui tol viiendal etapil.»

Kirsipuu pole sinisilmne ega arva, et doping rattaspordist kadunud on, kuid staarid vaevalt aineid pruugivad. Kui, siis teisejärgulised ratturid. «Vaikselt hakkab dopinguteema sumbuma. Mõni lapsesuuga rattur ehk ütleb midagi rivaalide kohta ja enne Touri tõusevad vanad teemad üles – nagu seekord avaldati Roman Kreuzigeri ammused verenäidud, mis on kahtlased –, ent üldiselt liigub rattasport õiges suunas.»

Tanel Kangert valutab põlve

Tanel Kangerti tervisega on pisut kehvasti. Ta põrutas Tour de France’il kukkudes põlve ja valu on endiselt sees. Sadulast Astana meeskonna proff siiski ei roni.

Tour de France’il jääb pärast eilset puhkepäeva sõita kuus etappi. Esmalt turnitakse kolm päeva mägedes, siis pedaalitakse tasamaal, misjärel on pikk ja ränkraske temposõit ning pühapäeval loksutakse Pariisis finišisse.

Kangert on Vincenzo Nibali kenasti liidriks aidanud ja veab teda mägedes, lastes ise pärast töö lõppu jala sirgeks. Ometi paikneb Kangert kokkuvõttes 24. kohal.

«Hommikul oli põlv pisut parem, kuid puhkepäeva-eelse etapi eel tegi kõvasti piina. Kui lihased soojaks sain ja adrenaliin verre voolas, läks leebemaks,» rääkis Kangert. «Põlv on lihtsalt ära põrutatud, paranemiseks pole vaja muud kui aega. Ent katkestama ma mõistagi ei hakka, kuigi võidu sõita on ebamugav.»

Seni ravib Kangert põlve jää ja põletikuvastaste salvidega. Valuvaigisteid ta ei võta, sest need vigastust terveks ei tee. Samas pole tal pärast pühapäeval lõppevat Touri pikka puhkust loota, sest juba viis päeva hiljem tuleb olla San Sebastiani klassiku stardis. «Tulen Eestisse vaid kolmeks päevaks.»