Valgas üles kasvanud Celminšis on kokku saanud paras kultuurikompott. «Nimi on mul isalt, kes on lätlane. Sugulasi on mul nii Lätis kui Venemaal, aga Lätis pole ma ise kunagi elanud,» pajatab kuuevarbaliste nime taha maskeerunud Andris sulaselges eesti keeles. Läti keelt ta õigupoolest suurt ei kõnelegi. «Saan aru, aga rääkida eriti ei oska. Paps räägib minuga ainult läti keeles, aga vastan talle vene keeles.»
Vasakukäeline Celminš hakkas käsipalli mängima 1. klassis ja kuigi mürsikueas meelitas teda tõsiselt ka korvpallimäng, jäi ta just tänu kurakäele esimesele armastusele truuks. «Mulle toonitati, et vasakukäelisena on mul käsipallis head võimalused kaugele jõuda.» Motivatsiooni lisas ka hea kasvukeskkond. «Noorteklassides oli Valga võistkond see, keda keegi ei võitnud,» meenutab Celminš. Lisaks temale on Valgast praeguse U-20 koondisega EM-finaalturniiril mängujuht Ingmar Kasuk ja joonemängija Veiko Luik.
Möödunud liigahooajal sai Celminš suure mängukoormuse, sest noormängijatest koosnenud Audentese eest mängis ta meistriliigas ning koduklubi Valga eest esiliigas. Ta meenutab, et kahe liiga peale jäi tal mängimata vaid üks kohtumine Audentese eest. «Meistriliigas mängimine andis esiliiga jaoks kõvasti enesekindlust. Tempo on meistriliigas hoopis midagi muud. Mängid ikka heas vormis meeste mitte vanade vastu, keda on võimalik lihtsalt üle joosta,» räägib Celminš.
Lõppenud hooajal esiliiga võitnud Valga hakkab sügisest samuti meistriliigas pallima. Celminši sõnul konkurentidele poksikotti mängima minna ei plaanita. «Mehed ikka rääkisid, et läheme pronksi peale. Aga noh...» naerab Celminš. «Proovime ikka kõigile vastu saada. Närvi ei tohiks pärast Audentese-hooaega enam sees olla.»