EM-finaalturniiril Austrias mängiv kuni 20-aastaste käsipallikoondis saab tõhusat tuge noorematest aastakäikudest. Senises kahes alagrupimängus on kokku kuus väravat visanud 1996. aastal sündinud Andris Celminš, kes valiti lõppenud hooajal 17-aastaselt juba meistriliiga tähtede meeskonda. Eesti Käsipalliliit tegi Celminšiga intervjuu, kus noormees rääkis oma senisest karjäärist ja tulevikust.
Läti nimega tulevikulootus edendab Eesti käsipalli
Valgas üles kasvanud Celminšis on kokku saanud paras kultuurikompott. «Nimi on mul isalt, kes on lätlane. Sugulasi on mul nii Lätis kui Venemaal, aga Lätis pole ma ise kunagi elanud,» pajatab kuuevarbaliste nime taha maskeerunud Andris sulaselges eesti keeles. Läti keelt ta õigupoolest suurt ei kõnelegi. «Saan aru, aga rääkida eriti ei oska. Paps räägib minuga ainult läti keeles, aga vastan talle vene keeles.»
Vasakukäeline Celminš hakkas käsipalli mängima 1. klassis ja kuigi mürsikueas meelitas teda tõsiselt ka korvpallimäng, jäi ta just tänu kurakäele esimesele armastusele truuks. «Mulle toonitati, et vasakukäelisena on mul käsipallis head võimalused kaugele jõuda.» Motivatsiooni lisas ka hea kasvukeskkond. «Noorteklassides oli Valga võistkond see, keda keegi ei võitnud,» meenutab Celminš. Lisaks temale on Valgast praeguse U-20 koondisega EM-finaalturniiril mängujuht Ingmar Kasuk ja joonemängija Veiko Luik.
Möödunud liigahooajal sai Celminš suure mängukoormuse, sest noormängijatest koosnenud Audentese eest mängis ta meistriliigas ning koduklubi Valga eest esiliigas. Ta meenutab, et kahe liiga peale jäi tal mängimata vaid üks kohtumine Audentese eest. «Meistriliigas mängimine andis esiliiga jaoks kõvasti enesekindlust. Tempo on meistriliigas hoopis midagi muud. Mängid ikka heas vormis meeste mitte vanade vastu, keda on võimalik lihtsalt üle joosta,» räägib Celminš.
Lõppenud hooajal esiliiga võitnud Valga hakkab sügisest samuti meistriliigas pallima. Celminši sõnul konkurentidele poksikotti mängima minna ei plaanita. «Mehed ikka rääkisid, et läheme pronksi peale. Aga noh...» naerab Celminš. «Proovime ikka kõigile vastu saada. Närvi ei tohiks pärast Audentese-hooaega enam sees olla.»
Kui kõik läheb eriti edukalt, siis võiks algav hooaeg Celminši jaoks olla lähiaastate ainus võimalus kodulinna eest meistrivõistluste medal võita. Audentese spordigümnaasiumi abituuriumisse astuv noormees soovib käsipallis kõrgemal tasemel läbi lüüa ja välisklubidele silma jääda.
«Minu eeskujuks on Dener Jaanimaa, kes on jõudnud Bundesligasse,» peab Celminš oma autoriteediks Eesti käsipalli praegust võimsaimat kurakätt. «Tema vasak käsi ei ole lihtsalt hea, vaid kuulub juba ulmevaldkonda.»
Siiski peab Celminš ka enda trumbiks head viset. «Kiiruse ja pette vend ma praegu veel väga pole. Meeskondlikku suhtumist võiks mul ka rohkem olla. Tahan kogu aeg enda peale võtta,» analüüsib Celminš. «Esiliigas harjud enda peale võtmisega liialt ära ja hakkad kõrgemal tasemel ka nii proovima, aga igal pool see ei õnnestu.»
U-20 vanuseklassi koondis peab EM-il kolmanda alagrupimängu pühapäeval, kui Eesti aja järgi kell 17.00 mängitakse Serbiaga. Kahe vooru järel on Taanil B-alagrupis neli punkti, Serbial ja Šveitsi kaks ning Eestil null punkti.