/nginx/o/2014/07/30/3243851t1h217f.jpg)
«Ma olen 28 aasta pikkuse treenerikarjääri jooksul näinud väga palju hüppeid üle kaheksa meetri, kuid sellise äratõukekiiruse juures tundub niisugune hüpe üsna kahtlane,» teatas Saksamaa kogenud kergejõustikutreener Uwe Florczak pärast kaugushüppaja Markus Rehmi triumfi Saksamaa meistrivõistlustel.
25-aastane sportlane lendas 8 meetri ja 24 cm kaugusele ning seljatas kõik konkurendid. Korraks sai Rehm teha ka Zürichi EMile sõitmise plaane, kuid neile tõmbas Saksamaa kergejõustikuliidu eilne otsus kriipsu peale. Sportlasele sai saatuslikuks tema proteesjalg, mis võib anda konkurentide ees eelise.
Kas Rehmile aga Saksamaa meistrikuld alles jääb, selgub alles hiljem. Küsimus on niivõrd keeruline, et erinevad teadlased ja spordispetsialistid peavad veel hulga tööd tegema. Lõplikult paneb asja paika biomehaaniline analüüs, mis võtab aga aega. «Tegime selle otsuse väga raske südamega. Arutasime olukorda põhjalikult ning teadsime, et meie sõnal on suur kaal,» ütles kohaliku kergejõustikukoondise peatreener Idriss Gonschinska.
Võitlus võib jätkuda
Enne komisjoni negatiivset otsust oli Rehm rahulik ja viskas ka nalja. «Eks nüüd peavad targad pead kõvasti mõtlema hakkama. Ma muretsen pigem nende suitsevate ajude pärast,» arutles sportlane, kes asub selle hooaja kaugushüppajate Euroopa edetabelis 5. kohal. Eile õhtupoolikul oli mees aga juba mõtlikum. «Kui see on õiglane otsus, siis ma austan seda. Kui seal on aga küsimärke, kaalun edasi võitlemist,» olid Rehmi esimesed kommentaarid hetkel, kui ta ei olnud veel dokumentidega täielikult tutvuda saanud. Mees ei välistanud, et võib pärast otsuse lähemalt uurimist võtta ette juriidilisi samme.
Mäletatavasti pidas sarnast võitlust endine Lõuna-Aafrika Vabariigi sprinter Oscar Pistorius, kelle mõlemad jalad olid amputeeritud, kuid pääses lõpuks koos tavasportlastega Londoni olümpiamängudele. Rehmi olukord on aga veidi teistsugune, kuna proteesi kannab ta ainult parema jala küljes, mida kasutab äratõukel. Tema kunstjalg oli Saksamaa meistrivõistluste ajal vasakust jäsemest aga 15 cm võrra pikem ning see tekitas kohe pärast võistlust palju küsimusi.
Arvamusi seinast seina
2012. aasta kaugushüppe Euroopa meister Sebastian Bayer kaasmaalasele liigset toetust ei avaldanud. «Tema parem jalg on teisest tunduvalt pikem. Kõik ülejäänud konkurendid peavad ju ühepikkuste jäsemetega hüppama. Minu arvates on see ebaaus,» arutles Bayer. Rehmi sõnul oleks aga lühema proteesi kandmine täielik piin: «Sellisel juhul hakkaksin ma rängalt lonkama.»
Enim on olukorras pettunud aga Saksamaa paraolümpialiit, kes ei suuda leida kergejõustikuliidu otsusele loogilist seletust. «Saksamaa parimat kaugushüppajat ei lubata Euroopa meistrivõistlustele – loomulikult valmistab selline käitumine pettumust. Oleme aastate jooksul palju vaeva näinud, et puudega sportlasi teistega võrdselt koheldaks, kuid nüüd astusime suure sammu tagasi. Biomehaaniliste analüüside tulemused pole õnneks veel lõplikud,» selgitas liidu juht Julius Beucher.
/nginx/o/2014/07/31/3244175t1h705f.jpg)
Kümme aastat tagasi kukkus Rehm veelauaga sõites sedavõrd õnnetult, et arstidel ei jäänud muud üle, kui mehe parem jalg altpoolt põlve eemaldada. Kõva võitlejahingega noormehel kulus aga kõigest aasta, et taas veelaual seista, siis juba ühe kunstjalaga. Peagi hakkas ta aga ilma tegema puuetega inimeste kergejõustikuvõistlustel ning 2011. aastal krooniti ta maailmameistriks. Aasta hiljem hüppas ta Londoni paraolümpial maailmarekordit tähistava 7.35 ning sai samuti kaela kuldmedali. Loomulikult tähistab ka viimati hüpatud 8.24 puuetega inimeste maailma kõigi aegade tippmarki.
Saksamaa kergejõustiku juhid peavad aga hetkel tõsiselt peeglisse vaatama, kuna Rehm osales kohalikel meistrivõistlustel ju nende loaga. Sportlane tegi kõik õigesti – võitis kulla ja täitis normi. Nüüd võidakse ta aga kõigest ilma jätta. «Loomulikult on mul väga kahju. Pean asja veidi seedima. Tegelikult ootan põhjenduste lugemist suure põnevusega,» kirjeldas kaugushüppaja oma tundeid. «Inimesed ei oska vaadata terviklikku pilti. Uuriti ainult äratõuget, aga sellest ei räägi keegi, et ma ei saa saavutada teistega võrdset äratõukekiirust, kuna mul pole kaht tervet jalga. Tegemist ei ole ainult minu tulevikku puudutava küsimusega. Kas nüüd peavad kõik puudega sportlased arvestama, et neid koos tavainimestega võistlema ei lasta? Minu arvates on see lihtsalt vale.»
Meistrivõistlustel Rehmile nelja sentimeetriga alla jäänud Christian Reif oli samuti alaliidu otsuses pettunud. «Kui otsustati, et ta tohib meistrivõistlustelt osa võtta, siis peaks mees ka EMile pääsema. Ta hüppas täis A-normi ning on Saksamaa meister – rohkem küsimusi ei tohiks olla,» kurjustas Reif, kes jagas õhtuses Twitteri-postituses konkurendile vaid kiidusõnu. «Vahet pole, kas protees annab eelise või mitte, minu jaoks oled sa tšempion. Näitasid kõigile, milleks üks puudega mees võimeline on. Aitäh Markus.»
Markus Rehmi hüpe, mis tõi talle Saksamaa meistritiitli:
/nginx/o/2014/11/17/3530099t1ha87f.jpg)