Kas Eesti koondise väravavahist saab libero?

Mih­kel Ak­salu Ees­ti koon­di­se tree­nin­gul. Foto: Toomas Huik

Jalgpalli MMil kinnistus viimase aja suundumus, kus väravavahid mängivad palju rohkem jalaga ning neil on oluline roll karistusalast väljas tegutsedes ja rünnakute ülesehitamisel. Mart Poomi sõnul on uutmoodi värava­vahi kasu­tamine kindel suund ja sellega arvestatakse ka Eesti koondiste juures.

Kirkaim näide oli maailma­meistriks kroonitud Saksa­maa värava­suul seisnud Manuel Neuer, kes pidevalt oma väravast mitme­kümne meetri kaugusel tegutses, vastaste kiir­rünnakuid vahelt lõikas ja oma meeskonna mängu ehitas. «Tänapäeva väravavahid peavad jalaga väga hästi mängima ja kui kaitseliin kõrge pres­singu ajal keskjooneni tõuseb, siis peab väravavaht järele liikuma, muidu jääks vastastele liiga suur tsoon, kuhu sööta,» selgitas Poom, kes äsja tegi UEFA treenerite koolitust, kus samuti see teema läbi võeti.

«Seda tööd on aga koondise juures raske teha, seega ootame, et värava­vahid ka klu­bide juures palju jalaga män­giks. Eesti noorte­koondistes püüame kasutada sarnast skeemi. Lisaks kaitses tsoo­nide kat­misele mängib värava­vaht üha suure­mat rolli rünnakute üles­ehitamisel,» jätkas Poom. Tipp­jalg­pallis näeb tihti­peale olukordi, kus värava­vahi avangute järel kiiresti väljaku teises otsas ohtlikke olukordi tekib.

Kui arvestada, et lähi­aas­tatel võivad Eesti esi­vära­va­va­hiks kerkida Mih­kel Ak­salu või Mar­ko Mee­rits, siis ei tohiks jalaga mäng prob­leemiks osutuda. Meerit­sa puhul peetakse antud ele­menti suisa tema trum­biks. «Tal on selja taga korralik Hol­lan­di jalg­palli­kool ning see tuleb ainult kasuks. Nemad on just teada-tuntud sellise stiili pooldajad,» sõnas Poom.