Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Bernatski komisjoni järeldus: koostööst keeldunute sobivust spordis tegutsemise kohta tuleb uurida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Dopinguproov | FOTO: Scanpix

Täna avalikustati Vitali Bernatski väidete uurimiseks kokku kutsutud komisjoni aruande lõplik versioon ning selles tehti ka juhtunust järeldusi. Seejuures märgiti järeldustes, et komisjoni üllatas mitme spordivaldkonnas tegutseva isiku soovimatus teha komisjoniga koostööd ja vastata küsimustele, et selgitada välja tõde. Sellest tulenevalt leiti, et Eesti Olümpiakomitee peaks oma volitusi kasutades välja selgitama, mis põhjustel nimetatud isikud ei soovinud komisjoni töös osaleda ja kaaluma nende isikute sobivust spordis aktiivselt osalevate isikute ametikohtadele või rollile.

Aruandes tuuakse välja, et mingis vormis koostöö aset leidmist Vitali Bernatskiga on kas komisjonile või avalikkusele kinnitanud Margus Kübar, Mati Alaver, Harry Lemberg ja Raul Olle. Samas lisatakse, et Aleksander Tammert väitis komisjonile, et ei tunne Vitali Bernatskit ega oma temaga mingit, ka mitte kaudset seost. Veel mainitakse, et Roland Lessing keeldus komisjoni küsimustele vastamast ja Donald-Aik sild ei soovinud komisjoniga koostööd teha.

Loe, milliseid järeldusi komisjon kokkuvõttes tegi:

6 Komisjoni järeldused

EOK-It saadud ülesande lahendamisel kuulas komisjon ära juhtumiga seoses mainitud isikud, pöördus riigiametite poole, tutvus dokumentaalsete tõenditega, analüüsis meediakajastusi ja tegi järeldusi ajaloos aset leidnud sündmuste põhjal. Komisjonil puudusid õigused ja võimalused kõikide faktiväidete kontrollimiseks. Kõik komisjonis toimunud ära kuulamised on helisalvestatud, protokolle ega ära kuulatute allkirjastatud dokumente pole koostatud. Komisjon pöördus temale teatavaks saanud informatsiooniga prokuratuuri poole ja palus anda edastatud teabele karistusõiguslik hinnang. Kriminaalmenetlust ei alustatud kuriteo aegumise tõttu. Komisjonil on kasutada kodaniku positsioon kujundamaks oma arusaam, mille antud juhul EOK-le edastame.

1. Komisjon sai teada, et Vitali Bernatski on Tartu Riikliku Ülikooli diplomiga spordiarst ning tegi erialast tood koos mitme treeneri ja sportlasega.

2.   Komisjon sai teada, et Eesti Päevalehes 17. detsembril 2013 avaldatud artiklis «Dopinguarsti ülestunnistus: varustasin Eesti sportlasi kasvuhormooni ja EPO-ga» [1] väidetud ajaperioodil olid Vitali Bernatskil olemas tingimused WADA keelatud ainete ostmiseks ja vahendamiseks. Kuigi tegemist oli spordis sisuliselt keelatud tegevusega, tunnistas Vitali Bernatski enda vastu tõendeid esitades, et ta on rikkunud kehtinud reegleid.

3.   Komisjon sai teada, et Vitali Bernatski faktiliselt vahendas suurtes kogustes kasvuhormooni ja erütropoetiine.

4.  Komisjon sai teada, et kasvuhormooni ja erütropoetiini kasutamine ning selle vahendamise viisid, nagu kirjeldab Vitali Bernatski, olid sellel ajaperioodil levinud ning tippspordis osalejatele üldiselt teada.

5.   Komisjon sai teada, et Vitali Bernatskil oli järelevalve ebapiisavuse tõttu võimalik osta apteekidest WADA keelatud ainete nimekirjas nimetatud hormoonravimeid.

6.  Komisjon sai teada, et nii EPO kui ka hGH kasutamise dopingukontrollis avastamise tõenäosus oli ajaleheartiklis väidetud ajaperioodil praktiliselt olematu.

7.  Komisjon sai teada, et sportlased on teinud Vitali Bernatskile pangaülekandeid tema poolt

väidetavalt vahendatud dopingainete eest.

8.   Komisjoni jaoks ei ole umber lükatud Vitali Bernatski väited selle kohta, et ta vahendas kasvuhormooni ja erütropoetiini sportlastele ja treeneritele.

9.   Komisjoni sai teada ,et juhtumis mainitud isikud ei soovinud kohtuda vastandamise korras Vitali Bernatskiga, kes kinnitas korduvalt, et on valmis komisjoni ees käsitlema esitatud väiteid nende inimeste juuresolekul.

10. Komisjoni üllatas mitme spordivaldkonnas tegutseva isiku soovimatus teha komisjoniga koostööd ja vastata küsimustele, et selgitada välja tõde. Sellest tulenevalt peaks Eesti Olümpiakomitee oma volitusi kasutades välja selgitama, mis põhjustel nimetatud isikud ei soovinud komisjoni töös osaleda, ja kaaluma nende isikute sobivust spordis aktiivselt osalevate isikute ametikohtadele või rolli.

11. Komisjon sai teada, et keegi pole oma hea nime kaitseks kohtusse pöördunud, kuigi Aleksander Tammert ja Harry Lemberg väitsid, et nad teevad selleks ettevalmistusi. Komisjon ei saa asendada õigusemõistmist ega kindlaks teha, milline väide vastab tõele ja milline mitte. Järelduste tegemine jääb iga seda kokkuvõtet lugeva isiku enda teha.

12. Komisjon sai teada, et dopingu kasutamise probleem oli Eestis olemas ajaleheartiklis mainitud ajavahemikul ja on olemas siiani.

13. Komisjon sai teada, et hoolimata WADA keelatud ainete üldlevinud kasutamisest jõusaalides ja spordiklubides puudub Eestis otsustusprotsessile vajaliku põhjalikkusega ülevaade dopingainete levikust ja ohu olemusest.

14. Komisjon ei saa kinnitada ega ümber lükata ühegi ajakirjanduses Vitali Bernatski poolt oma kliendiks nimetatud isiku seotust keelatud ainete vahendamise ega kasutamisega.

15. Komisjon sai teada, et keelatud ainete kasutamise avastamise korral saab Eestis karistada ainult sportlane, kellelt võetakse õigus erialaseks tööks.

16. Komisjon sai teada, et Eestis puuduvad seaduslikud vahendid dopingujuhtumite põhjalikuks uurimiseks, kaasosaliste tuvastamiseks ja karistamiseks.

17. Komisjon sai teada,et tippsportlasele on kasvuhormooni ja erütropoetiini iseseisev kasutamine oodatava kasu maksimeerimise ja vahelejäämise riski minimeerimise raskuse tõttu ilma spetsialisti(de) nõu ja abita ebaotstarbekas, ning komisjon peab tõenäoliseks, et Vitali Bernatski kirjeldatud koostöö spetsialiseerunud arsti ja treeneri vahel on nende ainete tulemusliku kasutamise minimaalsed eeldused.

18. Komisjon jõudis veendumusele, et Eesti õiguskorra kujundamisel pole pööratud piisavat

tähelepanu selliste õigusnormide ja eeskirjade loomisele, mis võiks tõkestada dopingainete ebaseaduslikku levikut, nende vahendamist ja kasutamist. Tulenevalt õigusliku baasi nõrkusest puudub ka sellekohane tõhus riiklik järelevalve rikkujate avastamiseks ja vastutusele võtmiseks.

19. Komisjon teeb ettepaneku tõhustada riiklikku järelevalvet Ravimiameti, Terviseameti ja Eesti Haigekassa koostöös dopingaineid sisaldavate ravimite sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks.

20. Komisjon teeb kiireloomulise ettepaneku vaadata viivitamatult üle peamisi dopingaineid sisaldavate ravimite kättesaadavuse piirangud ja tõhustada järelevalvet nimetatud ravimite sihtotstarbelise kasutamise üle.

21. Komisjon juhib tähelepanu, et mitmes Euroopa riigis peetakse dopingainete levikut oluliseks riskiks, sh prioriteediks organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, mille järelevalveks on olemas piisav seadusraamistik.

22. Komisjon jõudis äratundmiseni, et riiklik järelevalve on killustatud erinevate ametkondade vahel, kelle omavaheline koostöö on koordineerimata ja nõrk, mis omakorda: a) soodustab karistamatut kõrvalekaldumist ausa spordi põhimõtetest ning sportlike tulemuste parandamist keelatud võtete ja vahenditega; b) kahjustab ausa liikumisharrastuse mainet ning ohustab liikumisharrastajate tervist; c) loob eeldused organiseeritud kuritegevuse laienemiseks spordi ja liikumisharrastuse valdkonnas.

23. Komisjon on teadlik, et avalikkuses on isikuid, kes omavad informatsiooni, mis võimaldab vajaliku tahte olemasolu korral ja usaldusväärse juurdluse abil kirjeldada dopingainete tegelikku levikut ja kasutamise ulatust Eestis ning samas teha lõpp või panna piir sporti üldiselt ja konkreetseid süütuid isikuid kahjustavatele üldistavatele spekulatsioonidele ausa spordi võimalikkuse üle Eestis.

24. Komisjon on veendumusel, et eestimaalaste hulgas on liikumisharrastuses osalejate ja sportlaste maine kõrge. Tuntud sportlasi peetakse rahvuskangelasteks. Need on nii moraalsed kui ka majanduslikud väärtused, mis aitavad edendada rahvatervist. Samas peab komisjon vajalikuks märkida, et Eestis puudub poliitilisel otsustustasandil tõsiseltvõetav diskussioon spordipuhtuse ja aususe ehk dopinguvastase võitluse teemadel. Kahjuks peab komisjon tõdema, et avalikus mõttevahetuses eelistatakse dopingukasutamise probleemistik pigem maha vaikida kui asja sisu avada. Eesti vajab parlamendi tasandil avatud poliitilist diskussiooni ausa spordi ja rahvatervise kaitseks.

25. Komisjon on veendunud, et Eesti vajab dopinguvastase tegevuse koordineerimiseks ja võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks kõiki sellealaseid valdkondi koordineerivat keskust vähemalt ministeeriumi töösuuna tasandil.

26. Komisjon on veendumusel, et piirideta Euroopas ei piisa sellest, kui iga riik eraldi tegeleb dopingainete leviku tõkestamisega. Sellealane rahvusvaheline koostöö vähemalt Eestiga piirnevate riikide vahel on möödapääsmatu eeldus dopinguvastases võitluses edu saavutamiseks.

27. Komisjoni 1õpliku veendumuse kohaselt on dopingu kasutamise vastane liikumine edukas üksnes juhul, kui ühiskond tunnistab avatult probleemi olemasolu ning asub üldrahvalikult ausa spordi põhimõtete ja rahvatervise kaitsele. Kandev roll selles liikumises on eelkõige spordiorganisatsioonidel, klubidel ja avaliku elu tegelastel.

Tagasi üles