/nginx/o/2014/08/07/3260553t1h2344.jpg)
Dopinguainete väidetava vahendamisega tegelenud Tartu endise spordiarsti Vitali Bernatski tegevuse uurimise komisjoni pikka aega oodatud aruanne sai eile lõpuks avalikuks. Nagu eeldada võis, ei tõestata seal otseselt kellegi süüd või süütust. Järgmiste sammude tegemiseks viskas komisjon palli Eesti Olümpiakomitee kätte.
Nimelt leitakse komisjoni töö järeldustes, et EOK peaks oma volitusi kasutades välja selgitama, mis põhjusel ei soovinud mitmed Bernatski mainitud inimesed komisjoni töös osaleda, ja kaaluma nende sobivust spordis aktiivselt osalevate isikute ametikohtadele või rolli.
«Juba komisjoni töö esimestest minutitest alates oli selge, et me ei saa viia läbi juurdlust,» tõdes komisjoni esimees Kristjan Port ning selgitas, et tegemist on ühe ja teise poole sõna sõna vastu juhtumiga. «Küll aga tasub vaadelda inimeste käitumist sõna vastu – olgem ausad, need käitumised on häirivad. Inimesed, keda väidetavalt mustatakse, ei püüagi ennast kaitsta, vaid tõmbuvad hoopis eemale.»
EOK presidendi Neinar Seli sõnul tuleb võimalikke edasisi samme arutada EOK täitevkomitees. «Saime samuti komisjoni raporti alles äsja kätte. Seda tuleb rahulikult lugeda ja lasta asjal pisut settida,» rääkis ta. «Kindlasti teeme ka mingid järeldused.» Samas oli Seli arvamusel, et suurt nõiajahti ilmselt korraldama ei hakata, sest neil inimestel, keda aruandes mainitakse, on nagunii juba plekk küljes.
«Usun, et spordiringkondades teatakse sellest teemast isegi rohkem, kui raportis kirjas – ka seda, kes tegi komisjoniga koostööd ja kes mitte,» arutles Seli. «Port on ütelnud, et süüdistuste alla sattunud sportlased võiksid enda kaitsmiseks pöörduda kohtu poole. Samas on need inimesed ütelnud, et mis me kohtusse läheme, kui me midagi nagunii ei saa.»
Selil on õigus – Eesti spordis leidub inimesi, kes teavadki Bernatski loost või dopingu tarvitamisest laiemalt, rohkem, kui aruandes kirjas.
«Komisjoni töö alguses ei osanud me arvata, kas mõni süüdistuse alla sattunud inimene tunnistab üles või tuuakse meile muud informatsiooni. Toodigi – kuid mitte sellisel kujul, et saanuksime seda avalikustada,» märkis Port. «Kui üks inimene tuleb ja ütleb midagi, siis nende väidete tõesust tuleb kontrollida. Meil sellist võimalust polnud. Oleks meil teistsugused seadused, saanuks ütlusi kontrollida koostöös politseiga.»
Komisjoni aruandest selgub, et ükski Bernatski mainitud sportlane või treener ei tunnistanud oma seotust endiselt arstilt kasvuhormooni ostmisega. Aruandes tuuakse siiski esile mitmete Eesti spordis siiani olulistes rollides olevate inimeste tegevus.
Eesti tunnustatuim suusatreener Mati Alaver oli Bernatski esitatud arvete põhjal tema kliendiks 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta jaanuarini. Viimane keelatud ainetega seotud kohtumine olevat aga olnud Alaveriga 2006. aasta augustis. Aruandes viidatakse ka Alaveri õpilase Andrus Veerpalu dopinguloole, mis mäletatavasti oli seotud samuti kasvuhormooniga.
Komisjoniga kohtumisest Alaver loobus, piirdudes vaid e-kirjaga, kus märkis, et tema võimuses pole avalikkuses liikuva suusasporti, aga ka Eesti spordi mainet tervikuna kahjustava informatsiooni ümberlükkamine. Ta lisas, et mingigi info või tõendite olemasolu korral, mis lubaksid valeväiteid ümber lükata, oleks ta neid kindlasti komisjoniga jaganud.
Avalikult on Alaver väitnud, et pole pärast Bernatski lahkumist Eesti suusakoondise juurest 1990. aastal temaga kontaktis olnud.
Eesti üks tulemuslikumaid jooksutreenereid Harry Lemberg olevat Bernatski väidete kohaselt ostnud kasvuhormooni ja EPOt. Ja kuigi kogu loo alguses väitis Lemberg, et ei tunne Bernatskit, tunnistas ta hiljem komisjonile, et teab teda hästi, kuid eitas keelatud ainete ostmist.
Komisjoni pakutud vastandamisest, kus oleks saanud ära kuulata mõlema poole vastakad seisukohad, Lemberg loobus.
Kettaheite olümpiapronks ja praegu treeneri ning spordiselts Kalev juhina tegutsev Aleksander Tammert olevat Bernatski väidete kohaselt ostnud temalt kahel korral kasvuhormooni. Tammert aga väitis, et ei tunne Bernatski-nimelist isikut ning sarnaselt Lembergiga loobus ka temaga vastandamisest.
Laskesuusatamise vanameister Roland Lessing olevat Bernatski sõnul saanud temalt kasvuhormooni paaril korral aastatel 2003 ja 2004. Ainsa tegevsportlasena süüdistatavate nimekirja kuulunud Lessing keeldus komisjoni küsimustele vastamast ning piirdus lühikese e-kirjaga: «Kõik antud juhtumiga meedias ilmunud väited minu kohta ei vasta tõele. Kogu juhtum on tekitanud mulle ja mu perekonnale korvamatult kahju.»
Komisjoni ette ärakuulamisele minekust loobusid ka endised odaviskajad Margus Kübar ja Donald-Aik Sild, endise kaugushüppaja Priit Soosaarega ei õnnestunud sootuks kontakti saada. Endine suusaäss Raul Olle andis küll ütlusi, kuid eitas keelatud ainete ostmist ning loobus ka võimalusest komisjoni juuresolekul Bernatskiga kohtuda.
Seega ei ühtegi ülestunnistust, kuid hulgaliselt näiteid süüdistatavate käitumisest. Kas ja kes on süüdi, jääbki iga lugeja enda otsustada.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)