Eesti kiirenduse meistrivõistluste viimasel etapil püstitati palju rekordeid

Normunds Lacis ja Veljo Einberg.

FOTO: Tarmo Tomson

Nädalavahetusel Haapsalus Kiltsi lennuväljal peetud Eesti kiirenduse meistrivõistluste viimase etapi eel ei saanud keegi veel meistritiitli saamises kindel olla. Võistluspäev tõi hulgaliselt häid reaktsioonikiiruseid stardis, uusi rekordeid ning näha sai isegi püstise autoninaga starte.

Võistluspäeva parima stardireaktsiooni tegi Martin Veedler, kellel kulus stardiks vaid 0,001 sekundit. See on isegi kiirem, kui üheks silmapilgutuseks aega kulub. Päeva kiireima aja veerandmiilisel distantsil sõitis Riivo Sinijärv oma Dodge Viperiga outlaw-klassis. Tal kulus selleks vaid 7,778 sekundit, mille jooksul küündis kiirus 281 kilomeetrini tunnis. Selline kiirus vaid 402-meetrisel rajal on tähelepanuväärne, sest just see 281,36 kilomeetrit tunnis sõidetud kiirus sai päeva parimaks. Õige pisut, vaid 0,11 kilomeetrit tunnis, jäi maha Kristjan Käbi. Olgugi, et selliste kiiruste saavutamine on vinge, ei ole see eesmärk, mida mõõdetakse. Kõige olulisem on olla finišis enne vastast.

Uue Eesti rekordi võimsate mootorrataste klassis pro-bike tegi ka Nils Laur, kes seadis uue tippmargi 8,742 sekundit. Senine rekord oli 8,747 sekundit. Lauri uueks isiklikuks parimaks sai 8,63 sekundit, mida aga ei saanud registreerida uue Eesti rekordina, sest kordussõitu sellele ajale ei sõidetud. Riiklik rekord nõuab kahe samaväärset sõitu.

Kõige võimsama klassi võistlejate seas on konkurents väga tihe. Käbi on tänavusel hooajal olnud väga kannatlik, sest autot on vaevanud erinevad tehnilised mured. Sellel korral läks teisiti. Tihedas võitluses õnnestus tal end finaali välja võidelda, kus tema vastaseks sai päeva kiireima sõidu teinud Riivo Sinijärv. Võit oli napp ning eriti magus – võidu sai Käbi, kes on seda oodanud terve hooaja.

Juhtus ka midagi ootamatut, kui Veljo Einbergi Buick Grant Nationali nina võttis stardis suuna mitme meetri kõrgusele taeva poole. Einbergi päev oli olnud üsna kaootiline, sest juba esimeses sõidus selgus, et üks silinder lakkas töötamast ning seetõttu kannatas ka tema sõiduaeg. «Tahtsin kangesti võita seda sõitu ja ei raatsinud gaasi maha lasta, aga kuna auto nina aina kerkis ja kerkis, siis üks hetk pea alaspidi olles otsustasin ikka veidi järele anda. Selle peale kukkus auto nina hirmsa pauguga mitme meetri kõrguselt alla ja põrutas massilüliti sisse, mille peale kogu autost kadus vool,» rääkis Einberg. Kui auto nina oli taas maas, tallas ta raevukalt gaasipedaali, et kohe edasi kihutada, aga kuna autos voolu polnud, jäi sõit katki.

Tagasi üles