Isakssaamine annab sportlastele tiivad

Ats Purje jaanuaris sündinud Penelopega. Foto: Erakogu

Kuidas unevaese öö järel treeningule minna? Kas isakssaamine annab sportlastele piltlikult öeldes tiivad ja kui palju on nad seetõttu oma elurütmi muutma pidanud? Kuus isarõõme nautivat tippsportlast andsid aru.

Mai keskel pisikese Evamaria isaks saanud triatleet Marko Albert kirjeldas oma olukorda  järgmiselt: «Magad vähem, aga naeratad rohkem.» Tõsi, päris unetuid öid pole ta tütre pärast veetma pidanud. Nagu ta ise ütles, on tütar end seni väga «viisakalt» ülal pidanud. Vanemate närve pole ta proovile pannud.

Kõige vähem on Albert öösel neli tundi magada saanud. «Alguses proovisin ka kõrva­troppe, aga nendega sain palju vähem magada. Üritasin veelgi rohkem kuulata, et mis ta teeb ja kas ta ikka hingab,» rääkis 31-aastane Albert, kes enda sõnul võlgneb selle eest suurima tänu abikaasale. «Ta on teinud kõik selleks, et mina saaksin öösel magada. Õhtupoole hoian last ise, et teinepool saaks välja puhata.»

Kas isakssaamine on Albertile piltlikult öeldes tiivad andnud? «Vara öelda, ma pole midagi asjalikku veel ära teinud. Aga treeningul mõnikord tundub küll, et tossude küljes on väiksed tiivakesed,» vastas ta.

Sedasama tõdes ka suusataja Aivar Rehemaa, kes hiljuti pisipoja Aaroni isaks sai. Ka tema pole oma elurütmi palju muutma pidanud. «Emme on meil põhilise töö enda peale võtnud. Mina pole unetundidest eriti loobuma pidanud. Alguses kasutasin öösiti ka kõrvatroppe, aga nüüd magab poiss juba ilusti,» rääkis Rehemaa ja lisas: «Õnneks on mul valikuline kuulmine ka ja väga tihti üles ei ärka.»

27-aastase Rehemaa sõnul on pisipoeg hea laps olnud ja väga ei jonni. «Muidugi tuleb nüüd kolm korda üle õla sülitada. Aga seni on ta meil küll väga tubli olnud,» lisas endine juunioride maailmameister. «Ja isegi kui ta mõnikord nutab, siis issi süles jääb ta peagi rahulikuks.»

Väljas tilulilutamist pole
Võistluskalendri ja laagrite tõttu talveperioodil tihti kodunt eemal viibiv Rehemaa avaldas, et võtab poja ja abikaasa ka Olose suusalaagrisse kaasa. Kas pojast samuti suusataja kasvab, ei osanud ta aga veel öelda. «Las mees kosub ja kasvab ning siis on näha, missugune kraade temast tuleb,» sõnas ta muigamisi.

Mullu septembri alguses ööl vastu EM-finaalturniiri esimest mängu esmakordselt isaks saanud võrkpallur Argo Meresaar tunnistas, et kõige rohkem on elu pärast poja Mattiase sündi muutunud just ajaplaneerimise poole pealt. «Varem tegin kahe trenni vahel uinaku, aga nüüd selleks enam mahti pole, peab lapsega tegelema,» selgitas peatselt 11-kuuseks saava poisslapse uhke isa. «Kui laps lõuna ajal magab, saab sel ajal muude asjatoimetustega tegeleda.»

Oma jälje on lapsevanemaamet jätnud ka seltskonnaelule. «Kuna olen praegu koondise laagris, siis vaatasin ka, et need mängijad, kel lapsi pole, saavad rohkem koos väljas käia,» mõtiskles Eesti koondise diagonaalründaja. «Lapsega on kodust aega rohkem, väljas tilulilutamist on vähemaks jäänud. Aga ma ei kurda, mulle selline rahulik pereelu istub.»

Kuigi Meresaar tunnistas, et Mattiase sünd on parim, mis temaga eales juhtunud, on tal sügavalt kahju, et tal ei õnnestunud poja ilmaletulekut näha, kuna viibis samal ajal Istanbulis. «Kui kunagi peaks teise lapse veel saama, siis tahaksin ikka sünnituse juures ka olla, sealt saaks kindlasti hoopis teise emotsiooni,» arvas ta. «Nüüd oli nii, et tulin koju, naine ja ämm andsid lapse sülle ja pidin kohe tegutsema hakkama.»

Rohkem vastutust
«Teine laps on plaanis küll, aga alles umbes kolme-nelja aasta pärast,» täpsustas 30-aastane Meresaar. «Esimene laps võiks enne n-ö inimeseks saada.»

Meresaare sõnul on ta kuulnud paljude käest, et see on kõige vahvam aeg, kui laps on alles väike beebi, aga nii tema kui abikaasa Evelyni arvates on kõik huvitavam alles ees. «Oleme abikaasaga arutanud, et nüüd alles läheb põnevaks, tasapisi hakkab poiss juba rääkima,» lausus Meresaar.

«Oma keeles ta muidugi pudistab, aga konkreetseid sõnu veel ei räägi. Ta võib küll öelda «aua», aga kui ta ütleb seda ka näiteks kapi kohta, siis see näitab, et ta veel täpselt aru ei saa.»

Ka Eesti parim krossisõitja, kahe poja isa Tanel Leok oli seda meelt, et mida vanemaks laps saab, seda lõbusam temaga on. 25-aastase Leoki peres kasvavad detsembris kolmeseks saav Sebastian ja kolmekuune Travis. «Noorem poeg eriti muud ei tee kui sööb ja magab, aga Sebastianiga on põnevam,» rõõmustas Leok. «Temaga saab juba juttu rääkida ja eks teda huvitavad ka tsiklid ja üldse tehnika, nagu poisse ikka.»

Leoki arvates tähendas isakssaamine eelkõige seda, et tal tekkis rohkem vastutust. «Elurütm on ka võib-olla veidi teistsugune, saan rohkem kodus viibida ja puhata, lastega koos tegutseda ja kõigest muust eemal olla,» arutles ta. «Üldiselt pole meil probleeme olnud, ka magamist pole lapsed häirinud. Sebastian oli väga rahulik, Travis ärkab rohkem öösiti üles.»

«Mina pidin küll öösel lapse nutu pärast mitu korda üles ärkama,» sõnas jaanuari lõpus isaks saanud jalgpallur Ats Purje, et tütre Penelope pärast on nii mõnigi öö pisut lühemaks jäänud. «Isakssaamine muutis mind palju täiskasvanulikumaks, vaatan nüüd asju hoopis teise pilguga.»

Uuest hooajast Küprosel Paphoses mängima hakkava Purje sõnul sai perekond määravaks ka klubivalikul. «Päris igale poole enam mängima ei lähe, tuleb valida koht, kus perel oleks mugav,» märkis 24-aastane Purje. «Mul oli võimalik minna Rumeeniasse, aga see polnud väga hea koht, ei tundunud turvaline, ja inimesed ei pidavat eriti inglise keelt ka oskama. Aga Küpros on selles suhtes väga okei. Sellist varianti polnudki, et ma läheksin üksi kuskile ja jätaksin pere Eestisse.»

Eesti laskesuusakoondise raudvara Roland Lessing muutis pärast lapse sündi oma treeningplaani, loobudes pikkadest laagritest, et saaks rohkem perega koos olla. «Last kasvatab ikka kaks inimest,» kommenteeris 32-aastane Lessing, miks ta Eestis harjutamist eelistab. «Nathalie sünd tähendas, et oli aeg vastutama hakata. Enam ei võinud rahakotti tühjaks treenida, mõne kopika pidi ikka perele ka jätma.»

Sügisel kuueaastaseks saavat Nathalie’d peab Lessing oma elu parimaks saavutuseks. «Tütar on kõige tähtsam, ükski võit ei kaalu lapsesaamist üles,» avaldas Lessing.