EOK saatis Bernatski juhtumi ajalukku

EOK täitevkomitee arutas eile, kuidas dopinguvastase võitlusega edasi minna. Foto: Erik Prozes

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee võttis seisukoha juhtumi kohta, kus endine spordiarst Vitali Bernatski süüdistas mitmeid treenereid ja sportlasi keelatud ainete vahendamises ja tarvitamises. Seisukoht kõlas: juhtum on lõpetatud, kedagi süüdi ei mõistetud, otsus edasikaebamisele ei kuulu. Nüüd aga algab Bernatski loo valguses tõsine dopinguvastane võitlus. Kui algab.

Nagu arvata oligi, sidus EOK täitevkomitee Bernatski juhtumi otsa umbsõlme ja saatis selle ajaloo prügikasti. Nagu selgitas sportlaskomisjoni president, atleetvõimleja Ott Kiivikas, polnud täitevkomitee pädevuses kedagi karistada ega õigeks mõista. Kuna seda ei suutnud teha ka võimuorganid eri põhjusil, on teema lõpetatud.

«Kogusime viielt asjaga seotud organisatsioonilt hinnangud ning kokkuvõtteks võiks tuua Eesti Antidopingu arvamuse: Bernatski süüdistuste edasine uurimine pole võimalik ega mõistlik,» pani EOK president Neinar Seli loole ametliku punkti.

Selgituste käigus tõdes Seli, et juhtum ja selle lahkamine mõjus valusalt nii paljudele alaliitudele kui EOK-le; et õhku visati tõsiseid personaalseid süüdistusi paljude sportlaste ja treenerite pihta; et õhku süüdistused jäidki, sest põhjalikum uurimine polnud toimunu aegumise tõttu võimalik; tõde – olgu see milline tahes – jäi välja selgitamata; ja EOK seisab kindlalt puhta spordi eest ning valemängijatel pole Eestis kohta.

Medalil aga on aga kaks poolt – avers ja revers –, millest teine on positiivne, arvas Seli. Sai selgeks, et dopinguvastane võitlus on siinmail ajale jalgu jäänud. Tuleks oluliselt suurendada Antidopingu eelarvet ning palgata juurde inimesi, sest Eesti pole valge laik maailma kaardil, kus keelatud aineid ei tarvitata. Appi tulevad ka võimuorganid, sest uuest aastast lapib justiitsministeerium seadusaugud ning dopingu vahendamine saab kuriteoks.

Siiani on kõik tore, kuid kas uus seadus midagi muudab? Kas politsei hakkab keelatud ainetega hangeldajaid püüdma?

«Ma ei ole sinisilmne ega arva, et jõusaalid saavad uue aasta esimesest päevast dopinguvabaks – narkokuritegude eest saab ju pika vanglakaristuse, aga uimastid pole Eestist kadunud – kuid ehk hakkab mõnigi mõtlema: tegu on kriminaalne, ma parem hoidun sellest,» rääkis Kiivikas. «Tihtipuhku on sportlane kannataja, kes tõugati halvale teele. Seega tuleb maha raiuda juured – karistada soovitajaid ja vahendajaid.»

Politsei tegutsemise kohta ei osanud Kiivikas midagi öelda, kuid lootis, et leitakse inimesed – luuakse antidopingurühm – kes teema käsile võtab. Küll aga muigas Kiivikas, et eelkõige peavad võimuorganid ise dopinguvabaks muutuma. «Eesti viimane dopingujuhtum oli sel kevadel, kui sisekaitseakadeemia õpilane ja spordistipendiaat, jõutõstja Eli Viielo keeldus kontrollist ja talle määrati kaheaastane võistluskeeld.»